Kas oled tähele pannud, et räägid eri olukordades ja eri inimestega erinevalt? Miks see nii on?
Sõnad ja olukorrad
See, kuidas me end väljendame, milliseid sõnu kasutame, sõltub paljuski olukorrast ja inimestest, kellega räägime. Kindlasti oled märganud, et suhtled kodus vanematega teisiti kui eakaaslastega, koolitunnis kasutad pisut teistsugust keelt kui poes müüjaga vesteldes. Ka sõbrale mõeldud sõnumis või ühismeedia postituses väljendud muudmoodi kui klassijuhatajale kirjutades. Suhtlemisel tuleb alati arvestada olukorraga, milles viibitakse.
- Miks arvab üks vestleja, et teine on ära häkitud?
- Too ise näiteid olukordade kohta, kus kasutad erinevat keelt.
Argikeel ja kirjakeel
Igapäevases suhtluses – kodus, sõprade seltsis jm – võib tarvitada selliseid sõnu ja väljendeid, mille tähendus on mõistetav vaid sulle ja su vestluskaaslasele. Ka on argisuhtluses rohkesti slängisõnu ja vorme, mis pole reeglite järgi õiged. Näiteks pole mingi probleem, kui hommikul ärgates kuuled isa või ema hüüdmas, et kohvi ja pudru on laual, kuigi õige oleks öelda puder ja kohv. Sellist vaba keelekuju nimetatakse argikeeleks.
Argikeelne tekst
Koolis õpitakse eelkõige kirjakeelt, mis ei ole nii vaba kui argikeel. Kirjakeel on normitud keelekuju, mida kasutatakse ametlikus suhtlemises, näiteks tööl, koolis, teaduses, ametiasutustes. Korrastatud kirjakeelt on vaja selleks, et me ametlikus olukorras üksteisest võimalikult ühtmoodi aru saaksime.
Argikeel ja kirjakeel on omavahel tihedalt põimunud: nii mõnigi argikeelne sõna võib aja jooksul muutuda kirjakeelseks, näiteks trenn, äpp, info.
Millistes olukordades argi- ja kirjakeelt kasutatakse?
Kirjakeelt kasutatakse nagu argikeeltki nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses.
Kirjakeele ja argikeele kasutusvaldkonnad | |
KIRJAKEEL | ARGIKEEL |
koolitunnis või eksamil | kodus |
Mõtle ja arutle!
- Kas sa kasutad kirja- ja argikeelt nii, nagu skeemil näidatud?
- Too näiteid selle kohta, kui oled kasutanud olukorda sobimatuid sõnu.
- Millistes olukordades on raske otsustada, millist keelt ja sõnavara kasutada? Too näiteid.
Kas argi- või kirjakeel?
Millises olukorras kasutad kirjakeelt, millises argikeelt? Kus on võimalikud mõlemad keelekujud?
- Telefonivestlus kooli direktoriga
- Turul oma kauba reklaamimine
- Haridusteemalises vestlussaates osalemine
- Trennikaaslastega vestlemine
- Koolitunnis vastamine
- Jõuluaktusel teadustamine
- Meelelahutuslikus telemängus osalemine
- Koolibändide võistluse juhtimine
Kirjakeele õppimine
Eneselegi märkamata omandab laps kasvades suulise argikeele, kirjakeelt on aga vaja õppida. Selleks on abiks paber- ja veebisõnastikud, esmajärjekorras ÕS ehk „Eesti õigekeelsussõnaraamat“, kus on kirjas, kuidas sõnu kirja panna, käänata, pöörata jm.
Paaristöö
Mis on selles dialoogis veidrat? Jagage pinginaabriga osad ja esitage dialoog olukorda sobivalt.
Arutle!
- Kas kirjakeel on parem ja õigem kui argikeel? Põhjenda.
Küsimused ja ülesanded
1. Märgi õiged väited.
- Suhtlemisel tuleb arvestada olukorraga.
- Inimene kasutab eri olukordades keelt erinevalt.
- Släng kuulub argisuhtlusse.
- Argisuhtluses võib kasutada sõnu, mille tähendus ei ole üldlevinud, kuid on teada suhtlejate kitsamas ringis.
- Argikeel on vabam keelekuju kui kirjakeel.
- Kirjakeel on normitud keelekuju, mida kasutatakse ametlikus suhtluses, mh ka koolis.
- Kirjakeelt kasutatakse ainult kirjutades.
- Inimene omandab kirjakeele iseenesest.
- Kirja- ja argikeel on teineteisest rangelt lahus.
2. Arutle!
- Miks on vaja kirjakeelt? Kas saaksime hakkama ka ilma selleta? Mis juhtuks, kui kõik räägiks ja kirjutaks igas olukorras nii, nagu tahavad ja oskavad?
3. Loe, mida on kirjakeele kohta öelnud keeleteadlane Rein Kull, ja täida ülesanded.
Tänapäeva arenenud kirjakeeled on väga rikkad ja mitmepalgelised. See annab kirjakeele kasutajaile palju võimalusi. Kuid see talitlusvabadus ei saa olla piiramatu. Ikka ja jälle tuleb endale aru anda, kus, mida, millal ja milleks. Kui võrrelda stiihiliselt arenevat rahvakeelt taltsutamata, metsiku hobuga, siis kirjakeel on hästi treenitud ja sõitjale kuuletuv võluratsu, millega võime hüpata kõrgele ja kaugele, lasta kerget traavi või tulist galoppi, kapata kaugeile maile, söösta tulevikku või matkata minevikus. Ratsu on hea, ülejäänu oleneb ratsanikust. (Ka see, kas ta metsistub või mitte, kas omandab halbu harjumusi jne.)
Rein Kull. Kas normisund või piiramatu vabadusa. Kas väide on teksti põhjal õige või vale?
- Kirjakeel on väga rikkalik ja mitmekesine keelekuju.
- Kirjutaja nimetab kirjakeelt rahvakeeleks.
- Kirjakeel areneb isevoolu.
- Kirjakeele kasutaja peab alati arvestama suhtlusolukorda ja -eesmärki.
b. Millised omadused on argikeelel kui metsikul hobusel ning kirjakeelel kui treenitud ratsul? Lohista omadused õigesse veergu.
- alluv
- teda saab ohjes hoida
- ohjeldamatu
- võluvõimetega
- kuuletuv
- taltsutamatu
- kontrollimatu
- välja õpetatud ja treenitud
- allutamatu
- vaba
c. Mida ühist on metsikul hobusel ja argikeelel ning treenitud ratsul ja kirjakeelel? Mida kirjutaja selliste võrdluste abil argi- ja kirjakeele kohta ütleb?
d. Kuidas on tekstis öeldud, et kirjakeele käekäik, selle võimaluste rakendamine sõltub keelekasutajast?
- kirjakeel on hästi treenitud ja sõitjale kuuletuv võluratsu
- ratsu on hea, ülejäänu sõltub ratsanikust
- võluratsuga võime hüpata kõrgele ja kaugele
e. Kirjuta, mida võis kirjutaja silmas pidada, rääkides kirjakeele metsistumisest, halbade harjumuste omandamisest.
