Käändsõnade liigid
Nagu nimetuski ütleb, saab käändsõnu käänata: õde, õe, õde, õele, õdedega jne.
Käändsõnad on nimi-, omadus-, arv- ja asesõnad.
Nimisõnad
Kõige suurema rühma käändsõnadest moodustavad nimisõnad. Nimisõnad vastavad küsimusele kes? mis? ning märgivad olendite, esemete, nähtuste jms nimetusi.
Omadussõnad
Omadussõnad kuuluvad enamasti nimisõna juurde, kirjeldades ja täpsustades seda. Omadussõnad vastavad küsimustele missugune? milline?: tubli, abivalmis, viisakas, mõistlik, suhtlemisaldis, tragi, laisk, hooletu, tähelepanematu, ääretu, tõepärane, kohev, väle.
Omadussõnade seas on ka selliseid sõnu, mida ei saa käänata: tuhakarva (juuksed), iselaadi (inimene), poisiohtu (töömees), mustaverd (piiga), kehvavõitu (söök), isevärki (mõtted).
Omadussõnana võib tekstis esineda ka tegusõna v-, nud- ja tud-kesksõna:
- puhanud inimene,
- nähtud film,
- kuuldud nali,
- kappav hobune.
Arvsõnad
Arvsõnad märgivad arvu või järjekorda. Näiteks võib öelda, et meie klassis õpib kakskümmend kaks õpilast või et me õpime seitsmendas klassis.
Põhiarvsõna | Järgarvsõna |
kakskümmend viis, pool, paar, kolmsada, kolmteist, kolm tuhat | viie tuhandes, neljas, sajanda, esimene, teisele, miljones |
Arvsõnade asemel võib kirjutada ka numbrid, eriti juhul, kui on tegemist kümnest suuremate arvudega: Mul on kolm venda, aga 500 raamatut.
Sellel majal on kolmkümmend kolm korrust.
Minu sõber jäi maadlusvõistlustel kolmandaks.
Tuhat üheksasada aastat tagasi oli siin juba asula.
Viieteistkümnendal korral ei tabanud korvpallur rõngast.
Sellel pisikesel maalapil elab seitse miljonit inimest.
Vahel jäetakse järgarvsõnad käänamata, näiteks öeldakse Kontsert toimub kuusteist aprill. Parem oleks Kontsert toimub kuueteistkümnendal aprillil.
Asesõnad
Asesõnad esinevad lauses nimi-, omadus- või arvsõna asemel ning vastavad samadele küsimustele nagu sõnad, mida nad asendavad. Asesõnad on nt ma, sa, selline, need, mitu, kes, kumb. Asesõnade abil saab vältida lauses sõnakordusi.
Seleta piltide põhjal asesõnade emb-kumb, kumbki, mõlemad tähendust.
pool teed kasvasid kõrged kastanid. Viiuldaja Tõnu, pianist Kalle ja trummar Piia kokkumäng tuli hästi välja, sest olid hoolega harjutanud. Pangaröövlid Vello ja Ville arreteeriti kohe panka sisenemisel, sest oli nad üles andnud. on saatuse sepp. Veronika oli kommide söömisega liiga teinud. Poiss ja tüdruk hoidsid käest kinni ja sammusid tasa üle silla. võistkond koosnes kümnest liikmest. Pärast pingelist jalgpallimatši togisime ja patsutasime sõbralikult. Treener ütles, et kahest väravavahist peab varumängijate pingile jääma.
Asesõnal niisugune on mitu argikeelset varianti: nisuke, nihuke, niuke. Argikeelsed on ka sõna selline variandid sihuke, siuke. Korralikus kirjakeeles ei sobi neid kasutada.
Sama sõna eri sõnaliigis
Käändsõnade hulgas leidub sõnu, mis võivad esineda mitme sõnaliigi rollis. Eriti tavaline on, et sama sõna on kord nimisõna, kord omadussõna rollis.
Nimisõna | Omadussõna |
Haige (kes?) astus longates palatisse. | Haige (missugune?) varvas valutab. |
Vanas lossis pidavat sageli kummitama. Meie klassijuhataja on mõnus vana.
Minu vanaisa on pununud korve nii pajuvitstest kui ka traadist. Tema punutud korvid on kerged ja vastupidavad.
Hinnatud meistrimees ei jää kunagi tööta. Sõprust ja ausust on hinnatud igal ajal.
Puhus tugev, lõikavalt külm tuul ja külma oli 30 kraadi.
Lobisejale ei tasu oma saladusi usaldada. Lobiseja poisi jutt hakkas kõiki tüütama.
Küsimused ja ülesanded
1. Märgi õiged väited.
- Käändsõnu saab käänata ja pöörata.
- Käändsõnad on nimi-, omadus-, arv- ja asesõnad.
- Kõige rohkem on käändsõnade hulgas omadussõnu.
- Nimisõnad märgivad olendite, esemete, nähtuste jm nimetusi ja omadusi.
- Omadussõnad kirjeldavad ja täpsustavad nimisõnadega väljendatut.
- Arvsõnad jagunevad põhi- ja järgarvsõnadeks.
- Asesõnad asendavad nimi-, omadus-, arv- ja tegusõnu.
- Asesõnade abil saab lauses vältida sõnakordusi.
- Mõnd käändsõna võib kasutada mitmes sõnaliigis.
2. Arutle!
- Mis liiki käändsõnu on sinu meelest keeles kõige rohkem? Miks sa nii arvad?
- Mis sõnaliiki kuuluvad sõnad tosin, pool, veerand, kolmandik, paar? Põhjenda.
3. Loe teksti nii, et jätad vahele kõik omadussõnad. Kuidas tekst muutub? Seejärel loe teksti, asendades omadussõnad vastandlike või võimalikult erinevate omadussõnadega. Kuidas üldmulje ratsanikust muutub?
Prints oli mustal täkul, kelle palmitsetud lakka oli põimitud pisukesed punased roosid ja pea ilustatud suurte sulgedega. Sadulavaiba narmastes tilisesid hõbedased kellukesed. Prints ise kandis lühikest musta, kullaga tikitud mantlit, mis heidetud selja taha. Tema sinisest siidist käised olid puhvitud nagu pilved. Ta kandis punast baretti sulgedega ja hoidis kinnastatud käel lumivalget sküütia kulli.
Friedebert Tuglas. Androgüüni päev4. Mõtle omadussõnu, mis kirjeldaksid piltidel olevaid jooni.
Näidis
Sakiline, hambuline, terav, saagjas, rahutu, väsinud, otsisklev.
5. Loe tekst läbi.
Eestlase loomupärane eluvaade ootame-vaatame-mõtleme-kaalume-arutame on teravas kontrastis paralleelse kroonilise tööhullusega. Seetõttu mõlgutab eestlane igatsevalt sellistest asjadest nagu vahtimine, molutamine ja seanahavedamine – milleni ta oma elu jooksul kunagi ei jõua. Tegelikult ta ei tahagi seda. Kuid mõelda on ikka tarvis, igaks juhuks, äkki läheb kunagi vaja! Ega’s midagi tohi ära visata. Isegi kõik mõtted tuleb alles hoida, ka need, mis on täiesti mõttetud.
Valdur Mikita. Mõtterändur- Kirjuta tekstist välja vähemalt 7 nimisõna.
- Kirjuta tekstist välja vähemalt 4 omadussõna.
- Kirjuta tekstist välja vähemalt 5 asesõna.
6. Vasta teksti põhjal küsimustele.
- Millist ellusuhtumist võiks peegeldada väljend ootame-vaatame-mõtleme-kaalume-arutame?
- Mis on eestlastele iseloomulik?
- Kas sa oled selliseid jooni teiste või enda juures märganud või on tegu põhjendamata seisukohaga? Selgita.
