Kõik sõnad ei muutu
Eesti keeles on terve hulk sõnu, mida ei saa muuta, st käänata kõigis käänetes ega pöörata. Neid nimetatakse muutumatuteks sõnadeks. Muutumatud sõnad on määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad ja hüüdsõnad.
Kõige lihtsam on ära tunda side- ja hüüdsõnu.
Sidesõnad
Sidesõnad ühendavad lauses sõnu ja lauseosi. Neil on seal kindel ülesanne.
Sidesõnade ette pannakse enamasti koma. Koma ei panda sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii … kui ka ette.
Sidesõnu on kõigis keeltes väga vähe. Eesti keeles on neid paarkümmend.
Kas sa said viienelja? Toas oli palav umbne. Eesti keeles on palju vokaaletäishäälikuid. Mart vastas vaikselt,kindlalt. Jüri haigutas,tal oli igav.
Hüüdsõnad
Hüüdsõnad väljendavad hüüatusi, ehmatust, loodushääli, vaimustust, helijäljendusi jms. Hüüdsõnad on näiteks tohoh, ai, noh, hallo, prõmdi, oo, oih, hei, aitäh.
- Sõltuvalt lausest ja intonatsioonist võib sama hüüdsõna väljendada erinevaid tundeid. Moodusta lauseid, kus sama hüüdsõna (nt nojah, appi, nii-nii, oeh, ah) oleks eri tähendusega.
Näidis:
Oi, kui ilus kleit! (vaimustus)
Oi, milline halb uudis! (kurvastus)
- Otsusta tujukuju põhjal, mida lugeja tunneb. Milliste hüüdsõnadega saab seda emotsiooni edasi anda?
Määrsõnad
Määrsõnad võivad kuuluda lauses tegusõna juurde, moodustades koos sellega ühendtegusõna, nt kukkus alla, läks üles. Määrsõnad võivad lauses olla ka iseseisva tähendusega, väljendades kõige sagedamini nt tegevuse toimumise aega, kohta, viisi, hulka, määra.
Kaassõnad
Kaassõnadel ei ole üksiksõnana konkreetset tähendust, nad ei vasta omaette küsimusele. Kaassõnad kuuluvad lauses käändsõna juurde ja väljendavad koos sellega nt
- kohta: maja taga, minu ees, katuse peal, mere ääres,
- aega: pärast lõunat, päeva jooksul, loojangu eel,
- põhjust: haiguse tõttu, tänu sinule, sünnipäeva puhul,
- seisundit: karu küüsis, peavalu käes,
- määra, hulka: tuhandete viisi, aastate kaupa.
Kaassõna asemel saab tihti kasutada kindlat käändevormi: laua peal e laual, maja sees e majas.
Käändsõna ees asuvaid kaassõnu nimetatakse eessõnadeks: mööda teed, vastu seina.
Käändsõna järel asuvaid kaassõnu nimetatakse tagasõnadeks: pingi peal, kodu juurest.
Kaassõna tänu on pärit nimisõnast tänu ning selles on veel säilinud nimisõna positiivne tähendus. Seetõttu ei ole hea kasutada seda negatiivses tähenduses.
Tänu tulekahjule. Tulekahju pärast (tõttu) jäi pere peavarjuta.
Kaassõna või määrsõna?
Sama sõna võib esineda nii kaassõna kui ka määrsõnana. Liigitamisel peab silmas pidama, millise sõna juurde see kuulub.
Määrsõnad kuuluvad tegusõna juurde | Kaassõnad kuuluvad käändsõna juurde |
ümber kukkuma | meie ümber |
Kõrge vaas kukkus klirdi ümber.
Rehetare ümber kasvab palju lilli ja põõsaid.
Uhkel hobusel kappas mööda uljas rüütel.
Seda teed mööda olen mõtiskledes kõndinud sadu kordi.
Õuna seest pistis pea välja roheline ussike.
Seest kostis hääli ja krõbinat.
„Ma ootan sind all!“ hüüdis väike õde.
Hiiglaslik bernhardiin magas köögilaua all.
Etendus algab kahe tunni pärast.
Pärast kohtume ja räägime pikemalt.
Enne oli rohi rohelisem ja inimesed õnnelikumad.
Enne õhtut hakkas sadama paksu lund.
Rõhumäärsõnad
Muutumatute sõnade hulka kuuluvad ka rõhumäärsõnad ehk suhtumissõnad (modaalsõnad). Nende abil saab nt rõhutada väite õigsust (mõistagi, küll, ka, tõesti), väljendada kahtlust (vist, vaevalt), kahetsust (kahjuks, paraku), hinnangut (õnneks, juba, ometi). Lisades mõnele lausele modaalsõna, võib selle tähendus oluliselt muutuda:
Anne läheb homme trenni.
Võib-olla läheb Anne homme trenni.
Mõistagi läheb Anne homme trenni.
Ega ta tule!
Ei tormid ega tuuled viinud purjekat kursilt.
Kui ta ometi tuleks!
Kui kaunis on kevadine loodus!
Too mulle lilli, kui sa tuled.
Tema aga ajas nina püsti.
Meie tegime tööd, aga nemad lasid vilet.
Aga nüüd sa alles saad!
Kes siis sellepärast nina norgu laseb!
Kui müristab ja välku lööb, siis Vanapagan silku sööb.
Määr- ja kaassõnade kasutamisest
Määr- ja kaassõnade seas on sõnu, mis on üsna sarnased nii kirjapildilt kui ka tähenduselt (nt õieti – õigesti), mistõttu võivad need keelekasutajal kergesti segamini minna. Selliseid sõnu kasutataksegi sageli sünonüümidena, ent tasub tähele panna, et nad pole sünonüümid kõigis tähendustes.
kindlalt – tugevasti, vankumatult: Uks on kindlalt kinni.
kindlasti – kahtlemata: Ta tuleb täna kindlasti.
järgi – abil, põhjal: Toimisime sinu nõuande järgi.
järel – taga, pärast: Kõnni minu järel!
vahest – ehk, võib-olla: Vahest lõpeb kõik veel hästi?
vahel – millegi vahel: Maa ja taeva vahel leidub palju põnevat.
õigesti – „valesti“ vastand: Ülesanne on lahendatud õigesti.
õieti – õigupoolest: Ega ma õieti ei õppinudki tööks.
enne – varem: Enne mõtle, siis ütle.
ennem – pigem: Ennem suren, kui alla annan!
- Kõnni minuja sul pole vaja karta rabamülkasse vajumist.
- Toimisime sinu soovi.
- Ma ei tunne teda, sest olen temaga vaid paar korda põgusalt kohtunud.
- Laps võis olla umbes nelja-aastane,nooremgi.
- Jõuame ekskursioonilt tagasi homme kuue ja seitsme.
- Need kruvid ei tule enam lahti, sest remondimehed keerasid needkinni.
Küsimused ja ülesanded
1. Lohista lünka sobiv sõna.
Sõnu, mida ei saa käänata ega pöörata, nimetataksesõnadeks.kasutatakse sõnade ja lausete ühendamiseks. väljendavad tundeid ja soove-korraldusi ning matkivad looduslikke ja muid hääli.kuulub tegusõna, käändsõna juurde. Rõhumäärsõnad eväljendavad kõneleja suhtumist ning võivad muuta lause tähendust.
2. Arutle!
- Miks on eesti keeles vähem kaassõnu kui vene, inglise või saksa keeles?
- Too näiteid, kuidas suhtumis- ehk modaalsõnad võivad muuta lause tähendust.
3. Sõnasta laused ümber, nii et määrsõnad esineksid kaassõnadena.
Näidis: Taga istus häbelik poiss. – Kirjutuslaua taga istus häbelik poiss.
- Ees lähevad esimeste klasside õpilased.
- Lähedalt kostis imelikku krabinat ja veidrat mökitamist.
- Seltsis on lõbusam töötada.
- Poolt olid kõik gaidid ja skaudid.
4. Märgi igas rühmas sõna, mis ei sobi liigi poolest teiste hulka. Määra iga rühma sõnaliik.
- Millise vanasõna saad rühma sobimatuks märgitud sõnadest?
5. Kumb määr- või kaassõna sobib lausesse?
- Koer jooksis peremehe järel/järgi.
- Matkaja orienteerus kaardi järgi/järele.
- Kruus lõhnas kohvi järele/järgi.
- Jõudsime teistele kiiresti järele/järgi.
- Kui vana sa õieti/õigesti oledki?
- Häälda võõrsõnu õigesti/õieti.
- Sellest on möödas kümme aastat, vahel/vahest rohkemgi.
- Tulen homme kolme ja nelja vahel/vahest.
- Hobuseid oli perel vahest/vahel kümme.
- Tahaksin vahestki/vahelgi õnnelik olla.
- Ratsanik püsis kindlalt/kindlasti sadulas.
- Kuivaine pakendid tuleb kindlasti/kindlalt sulgeda.
- See teema huvitab kindlalt/kindlasti paljusid.
- Millistes lausetes tundus õige vaid üks variant?
- Milliste lausete puhul oli kõige raskem otsustada?
- Milliseid lauseid võis mõista mitmeti? Seleta, kuidas muudab sõnavalik lausete i ja l tähendust.
6. Sõnastikuralli
- Moodustage rühmad.
- Määrake sõnastiku abil allolevate sõnade sõnaliik. Pange tähele, et mõni sõna võib lauses esineda mitme sõnaliigi rollis. Märkige üles kõik sõnaliigid.
- Kirjutage iga sõnaliigi juurde üks näitelause.
- Iga õige vastuse eest saab 1 punkti ning 3 lisapunkti kiireima lõpetamise eest.
üks, ära, vaja, kogu, terve, palju
Näidis
ei
- Määrsõna: Ma ei tee seda.
- Nimisõna: Vastuseks on kindel ei.
