Käändsõna vältevaheldus

Millised välted vahelduvad sõnavormides vältevahelduse puhul?

Vältevahelduse määramine

Käändsõna vältevahelduse määramiseks tuleb samuti võrrelda ainsuse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Kui võrrelda­vates sõnavormides vaheldub II välde III vältega, on sõna vältevahelduslik.

Mõnes sõnas saab vältevahelduse kindlaks teha ka kirjapildi järgi, sest vältemuutus avaldub kirja­pildis: nööp (III) – nööbi (II); kapp (III) – kapi (II).

Ainsuse nimetav

Ainsuse omastav

Ainsuse osastav

kitsas (II)
lill (III)

kitsa (III)
lille (II)​

kitsast (II)
lille (III)​

  • Vältevaheldus võib esineda liites: märkmik (III) – märkmiku (II) – märkmikku (III). 
  • Võõrsõnades, kus pearõhk on järgsilbil, muutub välde sõna lõpus: ekskursioon (III) – ekskursiooni (II) – ekskursiooni (III).
  • Vältevahelduseks ei peeta välte muutumist laadivahelduslikes sõnades: kolle (II) – kolde (III) – kollet (II).

Liide

Nimetav

Omastav

-lik

õnnelik (III v)

õnneliku (II v)

-mik

ristmik

-ndik

kolmandik

-stik

sõnastik

-nik

kunstnik

  • Kasuta neid sõnu lauses õiges vormis. Kui tarvis, kontrolli sõna tähendust sõnastikust.

Istusime sõpradega enne tunde .

Kaubaauto peatus  ees.

Meie koolis töötab kaks .

Igal  on oma arusaam maailmast.

Koolivaheajal laskusime  Atlandi ookeani põhja.

Ühelgi kodanikul ei peaks olema põhjendamata  .

Täna tuli kooli psühholoog tundi koos  .

Sellest  saab laenata soodsalt filme.

Korjasin peenralt viisteist  ja viisin keldrisse.

Bussipaviljonis laamendanud  pisteti pokri.

Kirurg lõikas  patsiendi kõhu lõhki.

Need  ajasid mul pea valutama.

Vältevahelduslike sõnade tugev ja nõrk aste

Sõnavorm, mis on III vältes, on tugevas astmes: kotti, lukku, vaipa, silm.

Sõnavorm, mis on II vältes, on nõrgas astmes: koti, luku, vaiba, silma.

Nimetav

Omastav

Osastav

TUGEV aste (III v)

NÕRK aste (II v)

TUGEV aste (III v)

noor
silm
trumm
kont
pikk
dušš​​​​​

noore
silma
trummi
kondi
pika
duši​​​​​

noor/t
silma
trummi
konti
pikka
dušši​​​​​

Nimetav

Omastav

Osastav

NÕRK aste (II v)

TUGEV aste (III v)

NÕRK aste (II v)

maitse
mitu
küünal
näide
rukis
tütar​​​​​

maitse
mitme
küünla
näite
rukki
tütre​​​​​

maitse/t
mitu/t
küünal/t
näide/t
rukis/t
tütar/t​​​​​

Vältevahelduse märkimine ÕS-is

ÕS-is on vältevahelduslikest sõnadest esitatud nimetav, omastav ja osastav kääne. III vältes sõnavorm on märgitud vältekriipsuga pearõhulise silbi tuuma (täishääliku) ees.

Küsimused ja ülesanded

1. Lohista lünka õige sõna.
  • Kirjapildi
  • ainsuse
  • k, p, t
  • kk, pp, tt
  • kolmanda
  • osastavat
  • pearõhulise
  • lõpus
  • liites

Vältevahelduse kindlaks määramiseks tuleb võrrelda sõna nimetavat, omastavat ja käänet. järgi saab vältevahelduse kindlaks teha siis, kui sõna ühes vormis on g, b, d ja teises  või ühes vormis k, p, t ja teises . Vältevahelduslikel sõnadel on tugevas astmesvälte vorm. mik-, stik-, lik- jt astmevahelduslike liidetega sõnade käänamisel tuleb tähele panna, et vältevaheldus avaldub. Võõrsõnades, kus pearõhk on järgsilbis, tuleb väldet määrata sõna. ÕS-is märgitakse kolmandat väldet vältekriipsuga silbi tuuma ees.

2. Moodusta suuliselt astmevahelduse määramiseks vajalikud vormid ning rühmita sõnad laadi- ja vältevahelduslikeks.
      • tegu
      • puur
      • pilk
      • tuba
      • null
      • kass
      • kinnas
      • küüs
      • kapp
      • rida
      • lammas
      • sadu
      • raam
      • pakk
      • sang
      • nuga
      • kiik
      • vagu
      • viga
      • pliit
      3. Vaata pilti ja leia vähemalt 10 astmevahelduslikku sõna. Moodusta võrreldavad vormid ja määra astmevahelduse liik.

      Laadivahelduslikud sõnad

      Vältevahelduslikud sõnad

      • Kumba rühma tuli rohkem sõnu?
      • Jutusta pildi põhjal lugu või kirjelda pilti, kasutades neid sõnu.