Astmevahelduse määramine tegusõnas
Astmevahelduslikes tegusõnades toimuvad samasugused muutused nagu käändsõnadeski.
Laadivahelduse korral kaob tüvest sulghäälik või s või asendub mõne muu häälikuga. Vältevahelduse korral vahelduvad võrreldavates vormides II ja III välde.
Tegusõna laadi- või vältevahelduse kindlakstegemiseks tuleb võrrelda nud-vormi (või da-tegevusnime) ja oleviku ainsuse 1. pööret (või mõnda muud pööret).
nud-kesksõna (mida teinud?) | Oleviku ains 1. p (mida teen?) |
luge/nud | loe/n |
Tegusõna laadivaheldus
LAADIVAHELDUS | |||
mida teinud? | mida teen? | mida teinud? | mida teen? |
TUGEV aste | NÕRK aste | NÕRK aste | TUGEV aste |
veda/nud | vea/n | karel/nud | kargle/n |
- nügi/nud - nügi/n
- kude/nud - koe/n
- tiha/nud - tihka/n
- kadu/nud - kao/n
- tikki/nud - tiki/n
- kidu/nud - kidu/n
- nihku/nud - nihku/n
- laha/nud - lahka/n
- kraadi/nud - kraadi/n
- ladu/nud - lao/n
vehin –
peljanud –
hinnanud –
kahtlen –
heiskan –
nühkinud –
tagunud –
põdenud –
Tegusõna vältevaheldus
VÄLTEVAHELDUS | |||
mida teinud? | mida teen? | mida teinud? | mida teen? |
TUGEV aste (III v) | NÕRK aste (II v) | NÕRK aste (II v) | TUGEV aste (III v) |
rooli/nud | rooli/n | rooma/nud | rooma/n |
- taandunud - taandun
- kütnud - kütan
- mekkinud - mekin
- sõlminud - sõlmin
- orjanud - orjan
- maganud - magan
- semminud - semmin
- niitnud - niidan
- katsunud - katsun
- põrganud - põrkan
- muutunud - muutun
- langenud - langen
Tähelepanelik tuleb olla võõrsõnade astmevaheldust määrates: vältemuutus avaldub pearõhulises silbis, kuid võõrsõnades ei ole pearõhk alati esisilbil: projekteerinud (III) – projekteerin (II).
Sõna | Vastupidises astmes vorm |
parodeerinud
| parodeerin |
pretendeerinud
| |
blondeerinud
| |
artikuleerin
| |
diskrimineerin
| |
analüüsinud
| |
diagnoosin
| |
konspektin
| |
närveerinud
| |
reklaaminud
|
Tegusõna astmevahelduse märkimine ÕS-is
ÕS-is on astmevahelduslikest sõnadest esitatud peale algvormi da-tegevusnimi ja oleviku ainsuse 1. pööre.
t´öötama |
|
t´üütama <tüüdata, t´üütan> |
|
n´õõtama |
|
p´uistama <puistata, p´uistan> |
|
t´aotlema |
|
Vali lausesse õige variant.
Pianist on edu nimel aastaid .
Liigne hoolitsus võib ära .
Hobune liikvele.
Libedale teele tuleb liiva.
Korteri ostmiseks laenu.
Küsimused ja ülesanded
1. Vali lünka õige sõna.
Astmevahelduslikes tegusõnades toimuvad muutused kui käändsõnades. Tegusõna astmevahelduse määramiseks tuleb võrrelda ja ainsuse 1. pööret. nud-kesksõna vastab küsimusele Võõrsõnades avaldub vältemuutus silbis. ÕS-is esitatakse astmevahelduslikest tegusõnadest peale algvormi ja oleviku ainsuse 1. pööre.
2. Sorteeri tegusõnad.
- laadinud - laen
- järeldanud - järeldan
- karelnud - karglen
- kastnud - kastan
- selgitanud - selgitan
- tuisanud - tuiskan
- rahunenud - rahunen
- oodanud - ootan
- seganud - segan
- keetnud - keedan
- rünnanud - ründan
- kallanud - kallan
3. Loe tekst läbi ja määra paksemas kirjas sõnade astmevahelduse liik.
Võib-olla on koolist meeles, et astmevaheldus jaguneb vältevahelduseks ja laadivahelduseks. Vältevaheldus võib olla ainult kuulda, näiteks sammuda : sammub, aga võib olla ka kirjapildis näha, näiteks sepp : sepa. Laadivaheldus on suurem tüvemuutus, see on alati kirjapildis näha: seal kaob mõni täht ära või teiseneb ja tüvi võib päris palju muutuda.
Vältevaheldusega sõnu on palju rohkem ja neid tuleb juurde. Isegi kui me võtame võõrast keelest laenu, siis hakkame seda automaatselt muutma vältevahelduslikuna: kääname skaip : skaibi, pöörame skaipida : skaibin. Laadivaheldust ei tule juurde. Need sõnad, mis on, need on. Ja isegi need hakkavad ära kaduma, seda on ju kuulda ja näha ning keeleteadlased tunnistavad seda ka, räägitakse laadivahelduse taandumisest.
Sellest on kahju. Mulle tuleb selle peale meelde üks Sass Suumani luuletus, kus naabrimees ei lubanud oma maalt ühtegi põllukivi minema viia, ütles, et neid enam ei tehta.
- Millisele eesti keele suundumusele juhib tekst tähelepanu?
- Kas see muutus on hea või halb?
