Enese­kontrolliks

Kursus „Funktsioonid”

Heli levimise kiiruse v\ \left(\mathrm{\frac{m}{\mathrm{s}}}\right) ja õhu­temperatuuri t (°C) vahel on seos v = 331 + 0,6t. Millise kiirusega levib heli talve­päeval temperatuuril –35 °C ja suve­päeval temperatuuril 30 °C?

Vastus. Heli levib –35 °C juures kiirusega  \mathrm{\frac{m}{\mathrm{s}}} ja 30 °C juures kiirusega  \mathrm{\frac{m}{\mathrm{s}}}.

p

  • Joonestage selle seose graafik.
  • Leidke graafikult, mitme tunni pärast on küünal täielikult põlenud.
    Vastus. Küünal on täielikult põlenud  h pärast.

F

Vastus. Keha temperatuur võib tõusta  kraadini. Temperatuur on maksimaalne, kui t.

y=3x^2-5x+1
X = 

y=12-2x
X = 

y=\sqrt{2x-1}
X = 

y=\frac{x^2-1}{x+2}
X = 

y=\sqrt{x^2+x}
X = 

y=\sqrt{2x+6}-\frac{3}{x}
X = 

  • Millistel tingimustel on funktsioon y = f (x) vahemikus (a; b)
    1. kasvav?
      Vastus. Kui x2 > x1, siis .
    2. kahanev?
      Vastus. Kui x2 > x1, siis .
  • Tooge näide kasvavast ja kahanevast funktsioonist.

  • Tooge näide funktsioonist (graafik), millel on
    1. üks maksimum­koht;
    2. üks miinimum­koht ja üks maksimum­koht.
Joon. 2.58.1

X = 
Y = 
X_0 = 
X^+ = 
X^- = 
X_1\uparrow = 
X_2\uparrow = 
X\downarrow = 
x_{\max} = 
x_{\min} = 

Joon. 2.58.2

X = 
Y = 
X_0 = 
X^+ = 
X^- = 
X\uparrow = 
X_1\downarrow = 
X_2\downarrow = 
X_e = 

y=3x+2

VastusX = Y = X_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = X_e = .

y=-x^3

VastusX = Y = X_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = X_e = .

y=-x^2+2x

VastusX = Y = X_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = X_e = .

y=4x^{-2}

VastusX = Y = X_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = X_e = .

y=1+x^3

VastusX = Y = X_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = X_e = .

y=\left(x-2\right)^3+1

VastusX = Y = X_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = X_e = .

y=-\sqrt{x}

VastusX = Y = X_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = X_e = .

y=-2x^{-1}

VastusX = Y = X_0 = X^+ = X^- = X_1\uparrow = X_2\uparrow = X\downarrow = X_e = .

y=2x^2-\frac{1}{3}x^3

VastusX = Y = X_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X_1\downarrow = X_2\downarrow = X_e = .

Missugused antud funktsioonidest on paaris­funktsioonid; paaritud funktsioonid; ei kumbki neist?

        • y=2x2-13x3
        • y=4x2
        • y=1+x3
        • y=x-23+1
        • y=-x
        • y=-2x-1

        y=-2x+1

        Pöörd­funktsioon: y

        Esialgne funktsioon:

        X = 
        Y = 

        Pöörd­funktsioon:

        X = 
        Y = 

        y=x^2+1x\ge0

        Pöörd­funktsioon: y

        Esialgne funktsioon:

        X = 
        Y = 

        Pöörd­funktsioon:

        X = 
        Y = 

        y=x^2-5x

        Pöörd­funktsioon: y

        Esialgne funktsioon:

        X = 
        Y = 

        Pöörd­funktsioon:

        X = 
        Y = 

        y=\frac{x+2}{1-x}

        Pöörd­funktsioon: y

        Esialgne funktsioon:

        X = 
        Y = 

        Pöörd­funktsioon:

        X = 
        Y = 

        0,9^{\sqrt{5}}  0,9^{\sqrt{7}}

        3,6^{0,4}  3,6^{0,8}

        4^{\pi}  4^e

        Vastus. See hoius kasvab  euroni.

        Vastus. Viie nädala pärast on alles % esi­algsest aine kogusest.

        Vastus. Selle aine poolestus­aeg on pea­aegu  öö­päeva.

        • Milline on eksponent­funktsiooni määramis­piirkond?
          Vastus. Eksponent­funktsiooni määramis­piirkonnaks on .

        Vastus. Seda, kas eksponent­funktsioon on kasvav või kahanev, määrab suurus .

        1. y = 3x graafik,
        2. y = 0,5x graafik.
        • Millist punkti läbivad kõigi eksponent­funktsioonide graafikud?
          Vastus. Kõigi eksponent­funktsioonide graafikud läbivad punkte  ja .

        VastusX_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = x_{\max} = x_{\min} = .

        VastusX_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = x_{\max} = x_{\min} = .

        Leidke, milline on auto­õnnetusse sattumise riski­tegur, kui juhi veres on alkoholi

        1. 0‰.
          Vastus. Siis on auto­õnnetusse sattumise tõenäosus .
        2. 0,3‰,
          Vastus. Siis on auto­õnnetusse sattumise tõenäosus .
        3. 0,5‰,
          Vastus. Siis on auto­õnnetusse sattumise tõenäosus .
        4. 1‰,
          Vastus. Siis on auto­õnnetusse sattumise tõenäosus .
        5. 2‰.
          Vastus. Siis on auto­õnnetusse sattumise tõenäosus .

        5^{2x}-120\cdot5^x-625=0
        x

        0,871^{4x+3}=0,871^{59}
        x

        8^x=14\ 263
        x

        3^{10x}-9\cdot3^{5x}=0
        x

        8^{\log_825} = 

        10^{\log5,6} = 

        e^{\ln100} = 

        \log10^{4,05} = 

        \log_{0,86}0,86^5 = 

        \log_22^{6,8} = 

        \ln e^{0,405} = 

        \log_7x=-3
        x

        \log_{0,13}x=2
        x

        \log x=0,5
        x

        \ln x=0,6
        x

        \log_x121=2
        x

        \log_x27=3
        x

        \log_x0,0001=-4
        x

        \log_x625=4
        x

        \log25+\log4 = 

        \log_216+\log_232 = 

        \log_525+\log_5125 = 

        \log30\ 000-\log30 = 

        \log_{0,1}5-\log_{0,1}500 = 

        \ln2^{7,3}-\ln2^{10}+\ln2^{2,7} = 

        \log100\cdot\log1000 = 

        \log_99^{-5}\cdot\log_99^5 = 

        \log12,3\cdot\log68,4 = 

        \frac{\log100}{\log10} = 

        \frac{\log_66^7}{\log_66^5} = 

        \frac{\ln9}{\ln132} = 

        Antud arv

        Arvu 10 aste

        Arvu e aste

        2

        1,2949

        0,3167

        2020

        3,3113

        • Milline on logaritm­funktsiooni määramis­piirkond?
          Vastus. Logaritm­funktsiooni määramis­piirkond on .

        Millisele sirgele läheneb logaritm­funktsiooni graafik?

        Vastus. Logaritm­funktsiooni graafik läheneb sirgele .

        Vastus. Kõigi logaritm­funktsioonide graafikud läbivad punkte  ja .

        Vastus. Logaritm­funktsioon on kasvav, kui  ja kahanev, kui .

        Ülesanne 433. Logaritm­funktsiooni graafik

        Skitseerige samasse teljestikku funktsioonide y = log x ja y = ln x graafikud.

        VastusX_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = .

        VastusX_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = .

        y=\log_5\left(4x+13\right)
        X

        y=\log\left(x^2-5x\right)
        X

        y=\ln\left(-x\right)
        X

        \log^2x+3\log x-10=0

        x1, x2

        \log\left(x^2-6\right)=\log\left(-x\right)

        x

        \log x+\log\left(x+2\right)-\log\left(x+4,5\right)=\log2

        x

        \log_x\left(4x^2\right)=3

        x

        Mitu protsenti kasvas igal aastal keskmiselt rahva­arv Euroopas ja Aafrikas nimetatud kümne aasta jooksul?

        Vastus. Rahva­arv kasvas igal aastal Euroopas keskmiselt % ja Aafrikas keskmiselt %.

        • Milline on siinus­funktsiooni määramis­piirkond, muutumis­piirkond?
          VastusX = Y = .
        • Milline on siinus­funktsiooni periood?
          Vastus. Siinus­funktsiooni periood on .

        Vastusx_0 = x_{\max} = x_{\min} = , nZ.

        • Mille poolest erineb see siinus­funktsiooni graafikust?
        • Milline on koosinus­funktsiooni periood?
          Vastus. Koosinus­funktsiooni periood on .

        Ülesanne 441. Koosinus­funktsioon

        Skitseerige koosinus­funktsiooni graafikuga samasse teljestikku funktsiooni y = 2cos x ja y = cos x – 2 graafikud.

        • Milline on tangens­funktsiooni määramis­piirkond, muutumis­piirkond?
          VastusX = Y = .
        • Kirjutage tangens­funktsiooni asümptootide ühine võrrand.
          Vastus. x, nZ.
        • Milline on tangens­funktsiooni periood?
          Vastus. Tangens­funktsiooni periood on .

        Vastusx_0 = 

         ≤ arcsin x ≤ 

         ≤ arccos x ≤ 

         ≤ arctan x ≤ 

        \tan^2x-2\tan x-3=0\left(-2\pi;\ 2\pi\right)
        tan x ⇒ x, nZ
        tan x ⇒ x, nZ
        x1, x2, x3, x4, x5, x6, x7, x8

        \tan x-\cos x=0\left(-2\pi;\ 2\pi\right)
        sin x, sin x
        x = , nZ.
        x1, x2, x3, x4

        \sin x=\cos x\left[-2\pi;\ 3\pi\right]
        x = , nZ.
        x1, x2, x3, x4, x5

        \cos^2x-\sin^2x=0,8\left(-∞;\ +∞\right)
        x1 ≈ , x2 ≈ , nZ.