Määramata integraal
Definitsioon
Funktsiooni f (x) määramata integraaliks nimetatakse sellist algfunktsiooni F(x) ja integreerimiskonstandi C summat, mille tuletis võrdub funktsiooniga f (x).
Integreerimiskonstant C
Funktsioonist kaovad tuletise võtmisel temas sisalduvad lineaarselt liidetud konstandid. Seetõttu tekib pöördoperatsioonil (integreerimisel) avaldisse integreerimiskonstant C.
| |
∫ xn dx = | |
| |
| |
∫ a dx = | ax + C |
| |
∫ ex dx = | ex + C |
- ∫ määramata integraal
- x integreerimismuutuja
- C integreerimiskonstant
- n astendaja
- a konstant
Konstandi väljatoomine
integraali seest
∫ k f (x) dx = k ∫ f (x) dx
Funktsioonide summa või vahe integraal
∫ [f (x) ± g (x)] dx
=
∫ f (x) dx ± ∫ g (x) dx
Kõvertrapets
Kõvertrapetsiks nimetatakse tasandilist kujundit, mis on piiratud x-telje lõiguga [a; b], funktsiooni f (x)graafikuga sellel lõigul ning x-teljega ristuvate lõikudega, mis jäävad funktsiooni graafiku ja x-telje vahele.
Need lõigud on trapetsi alusteks ning lõik [a; b] ja funktsiooni graafiku osa on haaradeks.
Kõvertrapetsi pindala
Määratud integraali geomeetriliseks tõlgenduseks on kõvertrapetsi pindala:
Iga kinnise kõveraga piiratud kujundi saab jaotada kõvertrapetsiteks.
Newton-Leibnizi valem
- a alumine raja
- b ülemine raja
- f (x) integreeritav funktsioon
- F (b) algfunktsiooni väärtus kohal b
- F (a) algfunktsiooni väärtus kohal a
Newton-Leibnizi valemiga saab leida ka kõvertrapetsi pindala. Määratud integraali leidmise vahesammu võib kirjutada ka kui
kus F (x) on integreeritava funktsiooni algfunktsioon.
Näide
Kui leiame integraali
Selle funktsiooni algfunktsioon on F (x) = x3 + C.
Integraali väärtus Newton-Leibnizi valemi järgi on
Kahe joone vahelise pinnatüki pindala
kus
- a kujundit vasakult piirav joon või lõikepunkti x-koordinaat
- b kujundit paremalt piirav joon või lõikepunkti x-koordinaat
- f (x) kujundit ülalt piirava funktsiooni graafik
- g (x) kujundit alt piirava funktsiooni graafik
