Soode taastamine

  • Kuidas on inimene soid rikkunud?
  • Kuidas soid taastatakse?

Paljud sood on kuivendamisega rikutud

Soo on soo vaid seni, kuni selles on piisavalt vett. Kui soost vesi kraavidega välja juhitakse, jääb soo kuivaks. Turvast enam juurde ei teki, vaid see hakkab õhu käes lagunema ja sellest lendub atmosfääri palju süsihappegaasi.

Inimene on palju soid kuivendanud. Osa soid oli vaja kuivendada seepärast, et turvast toota. Palju kuivendati soid lootusega saada juurde kuiva metsa- ja põllumaad. Madal- ja siirdesoid kuivendades on tõepoolest võimalik saada viljaka mullaga maid, kus taimi kasvatada. Kuivendatud rabad aga muutuvad eluvaesteks, st taimede ja loomadeta turbaaladeks. Paljud Kirde-Eesti sood on rikutud põlevkivi kaevandamise tõttu, sest piirkonnas on langenud põhjavee tase ning maapind on kuivemaks muutunud.

Kui kuivendatud soos turvast enam ei kaevandata, jääb alles lage ala, kus taimed ei kasva. Sellisel alal tuleb soo taastada
Kuivenduskraavid kasvavad küll ajapikku kinni, aga väga aeglaselt. Vesi liigub ka kinnikasvanud kraave pidi soost välja
Miks on soid kuivendatud? Kuidas ja milliseid soid taastatakse?
  • Turba kaevandamiseks
  • Madalsoodest rabade saamiseks
  • Põllumaa saamiseks
  • Metsamaa saamiseks
  • Soo kuivendamine
  • Kraavide kaevamine sood ümbritseval alal
  • Kraavide kinniajamine
  • Põlevkivi kaevandamine

Soid tuleb taastada

Soid tuleb taastada peamiselt kahel põhjusel.

  1. Kuivendatud soodes laguneb märksa rohkem turvast, kui seda rikkumata soodes juurde kasvab. Lagunevast turbast aga lendub õhku süsihappegaasi ja teisi kasvuhoonegaase, mis põhjustavad kliima muutumist.
  2. Kuivendatud soodes väheneb taimestiku ja loomastiku liigirikkus.

Viimasel ajal ongi hakatud mõnes kohas soid taastama. Kuivendatud soodest oleks kõige olulisem taastada rikutud rabad ja need sood, kust turvast enam ei kaevandata (jääksood). Kõigepealt suletakse kuivenduskraavid. Kui vesi enam soost välja ei voola, muutub soo jälle märjaks ja seal saavad hakata taastuma soole omased liigid. Selleks et sootaimestik kiiremini taastuks, istutatakse jääksoodesse turbasamblaid.

Kuigi endistele turbaväljadele on rajatud ka jõhvika- või mõne muu marjakultuuri istandusi, ei ole see ilma sood taastamata (veetaset tõstmata) lahendus, sest taimestiku all laguneb kuiv turvas ikkagi edasi ja eraldab suures koguses kasvuhoonegaase.

Soode taastamisse suhtutakse erinevalt. Paljud inimesed on pahased, kui üle on ujutatud nende tuttavad metsad või marjakohad. Siiski peavad teadlased soode taastamist nii kliimamuutustega võitlemise kui ka soodega seotud liikide säilitamise pärast oluliseks. Eestis on plaanis selle sajandi keskpaigaks taastada umbes Muhu saare suurune turbaala.

Soo taastamine Tolkuse rabas. Esialgu, kui kraavid on koppadega kinni aetud, on vaatepilt ehmatav. Soo taastumine võtab aega

soos on turba teke peatunud ning lagunev turvas eraldab õhku, see aga põhjustab kliima. Soo taastamisekskõigepealt kuivenduskraavid, et vesi enam soost välja voolata ei saaks. Kui turbaväli on jälle piisavalt muutunud, saab sellele istutada, et soo saaks edasi areneda.

Ma tean, et ...

Soo on soo vaid seni, kuni selles on piisavalt vett. Kuivale jäänud soos turvas laguneb ja atmosfääri lenduvad gaasid, mis põhjustavad kliima muutumist. Soode taastamine on oluline selleks, et säilitada elurikkust ja pidurdada kliimamuutusi.