 | Mõned inimesed spordivad tervise pärast. Teised huvi pärast. Kristo, 12-aastane | ||||||||
Kehaline aktiivsus tähendab seda, et organismile antakse liikumisega koormust. Keha harjub füüsilise pingutusega, kiireneb luustiku ning lihaskonna areng, mille tulemusena kasvavad lihased ja paraneb liigutuste sooritamise kooskõlastatus ehk koordinatsioon[sõnaseletus: koordinatsioon – liigutuste kooskõlastatus]. Treenitud lihased on tugevamad. Tugi- ja liikumiselundite arengust sõltub kehahoid ehk rüht (vt ka lisa 7).
TESTI ISEENNAST
- Võta koolikott selga ja hakka sellega liikuma.
- Tee mõned sammud. Pane kott maha.
- Tõsta kott uuesti selga, kuid teise käega. Tee jälle mõned sammud.
- Kui märkad, et ühe käega on kotti mugavam selga tõsta kui teisega, siis oled seda selle käega rohkem teinud. See on sinu harjumus, mis võib mõjutada selgroo asendit.
Hakka jälgima, et
- tõstaksid kotti ka selle käega, millega oled seda vähem teinud,
- kannaksid seljakotti kahel õlal.
Ka süda peab aeg-ajalt saama suuremat koormust, mis paneb ta kiiremalt tööle. Lihaste kokkutõmbumine parandab vereringet ja koormus tugevdab südamelihast. Uuringutega on kindlaks tehtud, et pidev mõõdukas kehaline koormus suurendab organismi vastupanuvõimet südame- ja veresoonkonnahaigustele.
Kehaline koormus parandab ka hingamist: tugevnevad hingamislihased, areneb rindkere liikuvus, paraneb kopsumaht ja kudede hapniku omastamise võime.
Kehaline liikumine mõjub hästi ka vaimsele tervisele. Näiteks paraneb peaaju verega varustamine, mis omakorda parandab mälu ning tähelepanuvõimet. Kehaline aktiivsus aitab puhata vaimsest pingest ja edukamalt hakkama saada stressiga. Liikudes aktiivselt koos sõpradega, hoiad ja arendad ka oma suhteid ja sotsiaalset tervist.
Kehaline aktiivsus aitab puhata vaimsest pingest.
Peamine põhjus, miks olla kehaliselt aktiivne, on parem enesetunne. Kehaliselt aktiivne inimene oskab oma tööd ja puhkust paremini kavandada ning suudab teostada end edukamalt ka teistel elualadel.
2025. aasta TAI liikumissoovituste kohaselt tuleb regulaarselt liikuda ehk teha vähemalt 60 minutit päevas mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalisi tegevusi. Vähemalt kolmel päeval nädalas tuleb teha lihaseid ja luid tugevdavaid tegevusi. Kooliõpilasena saad neist osa ära teha kooli liikumisõpetuse tundides.
Kehaline aktiivsus
aitab olla terve ja vastupidav ning annab hea enesetunde.
Tartu Ülikooli liikumislabori uuringud näitavad, et Eesti ja kogu maailma lapsed ei liigu piisavalt. Vähesel liikumisel ja liigsel istumisel on negatiivne mõju õpilaste tervisele ja heaolule, õpitulemustele ning koolirõõmule. Tulenevalt sellest loodi programm Liikuma Kutsuv Kool, et muuta koolipäevad liikuvamaks ning tuua rohkem liikumisrõõmu iga õpilase ja õpetajani.
Kas sinu kool
on liitunud
programmiga
Liikuma Kutsuv Kool?
Milliseid
kehalisi tegevusi
saab harrastada maastikul?
