Tervistava kehalise aktiivsuse vormid ja põhimõtted

Kehale annab koormust sportlik tegevus, aga lisaks teeb seda ka näiteks lume rookimine ja puude ladumine. Need on kehalised ehk füüsilised tööd. Et paljud pered elavad linnas või linnatüüpi majas, kus on kõik mugavused, on aina vähenenud niisuguste tööde hulk, mis annavad kehalist koormust. Seepärast tulebki otsida muid võimalusi olla kehaliselt aktiivne. Näiteks üks võimalus on minna lihtsalt pere või sõpradegaloodusesse. Nutiseadme äppidega eeltööd tehes võib leida matkaradu või puhkealasid, telefonis enda teekonda planeerida ja salvestada või talvel loomade jälgi määrata.

Üha rohkem inimesi tegeleb tänapäeval tervisespordiga[sõnaseletus: tervisesport – mingi spordiala harrastamine tervise tugevdamiseks ja enese vormis hoidmiseks]. See tähendab mingi spordiala harrastamist tervise tugevdamiseks ning enese vormis hoidmiseks. Tervisespordiga võiks tegeleda igaüks. Ent kehalist koormust annavad ka näiteks sõpradega õues liikumine, trepist kõndimine ja koolitee läbimine jalgsi.

Kuidas on kõige mõistlikum olla kehaliselt aktiivne? Milliseid vahendeid läheb selleks vaja? Lihtne ja odav võimalus on sörkjooks või vähemalt pooletunnine tempokas jalutuskäik, mille ajal tõuseb pulss[sõnaseletus: pulss – veresoonte rütmiline laienemine südame pumbatud vere toimel; naha pinnal on see tunda tukslemisena] 140–150 löögini minutis. Parim paik selleks on park või terviserada. Ohutust silmas pidades tuleks vältida tänavate ja maanteede ääres liikumist. Väga hästi sobivad kehale koormust andma ka ujumine, jalgrattasõit, suusatamine.

Liikumisõpetuse tund koosneb tavaliselt mitmest osast ja seal tegeletakse paljude aladega. Tunni alguse soojendusjooks või sportlik mäng valmistab organismi ette tõsisemaks pingutuseks. Tunni põhiosas õpitakse spordialade tehnikaid ning sooritatakse harjutusi tulemusele. Tund lõpetatakse lõdvestusharjutuste või pallimänguga.

Tippsport on võistlusspordi tase, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele ja võita seal medal. Sellise tasemega spordis on oluline, et sportlane on valitud alal andekas. Tähtis roll on heal treeneril ning vigastuste vältimisel. Saavutades spordis tipptulemusi, on võimalik end ka majanduslikult kindlustada. Statistika näitab, et tippsportlaseks või üldse sportlaseks on võimeline saama ligikaudu 2 protsenti elanikkonnast (vt ka lisa 8).

Sport on maailmas väga populaarne. Kui Eesti sportlased osalevad suurvõistlustel, siis oodatakse neilt medaleid. Rahvana vajame tippsportlasi, kelle tegemistele kaasa elada ja kelle saavutustest innustuda ise sporti tegema. Medalitest ja tippspordist tähtsam on see, et võimalikult paljud teeksid tervisesporti, tänu millele oleks meil rohkem terveid inimesi. Näiteks on lumerohked talved meelitanud suusaradadele neidki, kes pole aastaid suuski alla saanud.