 | Hommikul kuue, poole seitsme ajal äratas isa poisid, sest päike juba tõusis ja vaja oli jooksma minna. Lippasime paljajalu kastesel murul, peale seda ujusime jões, sõime hommikust ja tegime veel trenni, kas siis jooksime ehk mängisime jalg- või korvpalli ja sõitsime rattaga. Mängisime, matkasime, käisime seenel ja marjul ning tegime tööd – kogu aeg oli midagi käsil ja tegevuseks polnud mitte arvutimängud. Õnneks puudusid meil teised valikud peale korv-, võrk- ning jalgpalli, granaadiheite, odaviske ja jalgrattasõidu. Ivo Parbuse raamatu | ||||||||
Laps valib enamasti sportliku harrastuse, mis talle meeldib. Sageli mõjutab valikut sõprade eeskuju või vanemate nõuanne, aga ka soov end proovile panna ja uusi oskusi õppida.
Spordiala valikul on mõistlik arvestada oma kehalisi võimeid ja seda, milline ala on seni hästi välja tulnud. Mõningatel juhtudel peab arvestama ka tervisega. Kehalised võimed on omadused, mis aitavad mitmesugustes eluolukordades toime tulla. Kehaliste võimete arendamine aitab tugevdada tervist ja saavutada häid sportlikke tulemusi. 11–12-aastasele lapsele sobivad kehalised tegevused, mis arendavad vastupidavust[sõnaseletus: vastupidavus – võime taluda kehalist koormust pikema aja jooksul], kiirust[sõnaseletus: kiirus – võime sooritada liigutusi antud tingimustes minimaalse ajaga], osavust ja painduvust[sõnaseletus: painduvus – liigeste liikuvus ning lihaste ja sidemete venitatavus], tasakaalu[sõnaseletus: tasakaal – lihaspingutus, millega hoitakse keha ühes asendis], koordinatsiooni. Vastupidavust arendavad jooksmine, ujumine ja suusatamine. Kiirust ja osavust arendavad sportmängud, näiteks korv- ja jalgpall. Painduvuse arendamiseks on hea võimelda või käia judo treeningus. Hea on kergejõustik, kus tegeletakse paljude spordialadega. Mitme alaga tegelemine arendab mitmekülgselt, sest erinevad kehalised tegevused treenivad inimest erinevalt. Jooksmine, ujumine, jalgrattasõit, uisutamine ja suusatamine treenivad hästi vereringe- ja hingamiselundkonda, kuid ei treeni eriti kerelihaseid. Võimlemine ja eakohased jõuharjutused treenivad eelkõige painduvust ja tugevdavad lihaseid, ent mõju südamele on väiksem.
Kehaliseks võimeks on ka jõud[sõnaseletus: jõud – lihase pingutamise võime, mis aitab ületada välistakistust], kuid enne murdeiga[sõnaseletus: murdeiga – puberteet; üleminekuiga lapseeast täiskasvanuikka, mil saavutatakse suguküpsus] ei tohiks jõuharjutustega tegeleda. Jõumasinatel treenides saab kasvav organism liiga suure koormuse, mis võib kahjustadaarenevaid luid ja liigeseid. Seetõttu alla 14-aastaseid paljudesse jõusaalidesse ei lubatagi.
Millise spordialaga keegi tegeleb, sõltub lisaks kehalistele võimetele kindlasti ka kodu läheduses asuvatest spordiklubidest.
Spordiala valikul on mõistlik arvestada oma kehalisi võimeid.
