Karastamine

Üks tervisliku eluviisi komponent on karastamine. Karastamine tugevdab organismi üldiselt ja aitab kehal paremini kohaneda pidevalt muutuvate ilmadega. Karastamise all mõistetakse organismi sihiteadlikku harjutamist järskude ja tugevate välistemperatuuri muutustega. Oluline karastamise võimalus on organismi tugevdamine looduslike tegurite – õhu, vee ja päikesega.

Organismi aitab karastada ka näiteks õige riietumine ja paljajalu käimine. Oluline on riietuda vastavalt ilmastikule. Suvekuumuses on arukas kanda heledaid riideid, mis ei ole väga vastu ihu. Liigse päikesekiirguse kaitseks kanna peakatet. Sügistormide ajal ja talvel on hea, kui riideid on seljas mitu kihti. Jope võiks olla kapuutsiga ning tuult- ja vettpidavast materjalist. Meie kliimas peab külmade ilmadega kandma mütsi, sest kui pea on kaetud, jahtub keha palju aeglasemalt. Mütsita käimine ei ole sobilik karastamisviis.

Sportimine õiges ehk jahedate ilmadega mitmekihilises ja soojal suvepäeval õhemas riietuses on hea ka organismi tugevdamiseks.

Suvel saad käia paljajalu. See masseerib jalataldu, annab energiat ja parandab enesetunnet. Kodus, kus põrand on soe, võiksid kanda jalanõude asemel sokke või käia paljajalu. Siis saab pöiavõlv vabalt liikuda. Koolis kanna vahetusjalanõusid. Kooli põrandad määrduvad kergesti, sest sinna tekib välisjalanõudest ja tolmust mustust ning kui käid koolis sokis, siis jääb mustus ka sinu sokkide külge.

Kui pead pikemat aega kandma spordijalatseid, matkasaapaid või kummikuid, siis on oluline panna jalga hingavast ja soojast materjalist sokid, mis imavad higi. Higist niisked jalad hakkavad kergemini külmetama, mis võib omakorda kaasa tuua üldise haigestumise.

Organismi karastatakse ehk harjutatakse temperatuurimuutustega ka mitmesuguste jahedate veeprotseduuridega. Karastamise põhimõte on selles, et naha veresoonte korduv mõjutamine vahelduva temperatuuriga tõstab veresoonte toonust ja need hakkavad kiiremini kokku tõmbuma ja laienema. Kõige sagedamini tehakse seda duši all. Igaüks võib valida endale karastamiseks sobivaima aja ja veetemperatuuri. Kõige levinum on enese karastamine hommikuti pärast tõusmist – see teeb reipaks ning tekitab söögiisu.

Sa ärkad, ringutad ja suundud vannituppa. Algul kümble 1–2 minutit sooja veega. Kui tekib meeldiv soojatunne, keera vesi natuke jahedamaks. Karasta end jahedama duši all 1–5 minutit. Lõpetuseks hõõru end tugevasti üle vannilina või linase rätikuga. Tugev kuivatamine ergutab veelgi naha verevarustust. Iga päev või paari päeva järel alanda pisut vee temperatuuri.

Pärast karastamist väldi tuuletõmbust ja külmetamist. Haiguse ajal tuleb karastamisest loobuda. Pärast tervenemist alusta taas soojema veega, alandades vee temperatuuri järk-järgult, kuni jõuad uuesti 20–25 kraadini.

Karastamisest on kasu, kui seda teha iga päev või pea­aegu iga päev.