Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine. Tervislik õpikeskkond. Uni

Igapäevaste tegevuste kavandamine on lihtsam, kui koostad endale päevakava.

Õpilane saab päevaplaani märkida õpilaspäevikusse või nutitelefoni. Paljud panevad sinna kirja sõprade sünnipäevad. Päevaplaani saab kanda ka muud tähtsad tegemised, näiteks treeningud või huviringid. Täiskasvanud võtavad aja planeerimisel sageli appi kalendermärkmiku. Kodus pannakse tähtsad teated kuhugi nähtavale kohale või luuakse ühine perekalender mõnel veebiplatvormil.

Tore on pidada päevikut, kuhu saab kirjutada põnevad ettevõtmised ja ebaõnnestumisedki. Üles võid kirjutada ka hommikuse ärkamise ja õhtuse magamamineku aja, söögikorrad ning huvitegevused.

Päevikut uurides võid mõndagi avastada. Näiteks märgata, et väsimuse põhjuseks ei ole mitte liiga hiline magamaheitmine, vaid hoopis väga paljude asjadega tegelemine. Samuti võid päeviku abil jõuda äratundmisele, et liigud liiga vähe ning liialdad vaimse tööga. Teadasaamisest üksi pole muidugi kasu – tuleb tegutseda ja muuta oma eluviis tervislikumaks.

Füüsilisest tööst oli juttu peatükis „Kehaline aktiivsus”. Õpilase vaimne töö on õppimine. Lugemine, arvutamine, päheõppimine ja paljud muud tegevused arendavad aju. Kindlasti oled märganud, et ka see töö väsitab, nagu ka aktiivne suhtlemine.

Kui sa sündisid, ei osanud sa midagi, kuid õige pea eristasid pereliikmeid, roomasid, tõusid püsti ja kõndisid. Peame seda loomulikuks ega mõtle, et kõige selle taga on pidev õppimine.

On palju asju, mida teised inimesed saavad meie eest ära teha, aga mitte õppida. Ainult ise õppides saab teadmisi omandada ja ennast arendada. Eestis on igaühel võimalus ja lausa kohustus koolis käia, aga peaaegu pooled maailma lapsed ei käi koolis, sest nende elukohas ei ole koole ega õpetajaid. Nad ei saa lugeda ühtegi põnevat raamatut, sest nad ei ole lugema õppinud.

Levinuim õppimispaik on klassiruum, mis on seotud tervise kolme osaga: kehalise, vaimse ja sotsiaalse tervisega.

Kehalist tervist toetavad näiteks klassiruumi hea valgustus, õige kõrgusega toolid ja lauad, piisav õhuvahetus.

Vaimset tervist mõjutavad õppeainetest aru saamine, õppimisharjumused, õppeainete vaheldumine tunniplaanis, rahulik ja huvitav töökeskkond ning teised tegurid.

Meeldiv ja asjalik koostöö klassikaaslaste ning õpetajaga aitab toetada sotsiaalset tervist.

Õpilaste vaimse ja füüsilise tervise säilitamiseks ning ebasoodsate mõjude vähendamiseks on koolidele kehtestatud tervisekaitsenõuded. Näiteks kui ruumi üldvalgustus ei taga tahvli nõuetekohast valgustatust, paigaldatakse koolitahvli kohale kohtvalgustid.

Õppimise või töötamise koht on väga oluline mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Mida peab selle juures arvestama? Lärm, müra ja vali muusika ei lase korralikult keskenduda ning hajutavad tähelepanu. Lärmakas ümbruses väsid kiiresti. Tooli ja laua kõrgus peavad vastama õppija kasvule. Jalad peavad toetuma maha või selleks mõeldud jalatoele. Kui käsi koos küünarnukiga lauale toetada, peab keha olema vabalt sirge või veidi ette kallutatud. Valgus peaks töökohale langema ülevalt või vasakult, vasakukäelistel paremalt. Siis ei varja käe vari kirjutatavat teksti või joonistatavat pilti. Valgus ei tohi olla liiga ere. Otseses päikesevalguses lugemine kahjustab nägemist. Samuti tuleb vältida silmade pingutamist hämaras.

Veel on tähtis, et töökoht oleks korras. Kui igal asjal on kindel koht, siis on vajalikku lihtne leida. Segadusest õige õpiku või vihiku otsimine võtab aega ja töötuju langeb.

Vaimse töö tegemiseks peab aju saama küllaldaselt hapnikku. Ajurakud tarbivad veerandi hapnikust, mida organism tervikuna vajab. Pingelise vaimse töö puhul vajab aju hapnikku veelgi enam. Seepärast on oluline tuulutada nii klassiruume kui kodu.

Õppida võib kõikjal ja isegi siis, kui sa esialgu ei loodagi targemaks saada. Näiteks nagu peatüki alguses toodud rattamatka loos, kus tüdrukud õppisid b-klassi poisse paremini tundma.

Tegelikult ongi õpikeskkondi palju ning igal õpikeskkonnal on omad plussid ja miinused. Nii võib kooliraamatukogus olla ettekande tegemiseks palju huvitavat kirjandust, aga see pole laupäeval avatud. Kodus oleks laupäeval mõnus töötada, aga seal pole jällegi vajalikke raamatuid. Mida erinevamaid võimalusi kasutad, seda mitmekülgsemaks kujunevad sinu oskused ja teadmised.

Eduka vaimse ja füüsilise töö oluline eeldus on puhkus. Kui märkad väsimuse märke, tee väike paus. Kehalise töö korral hakkab organism puhkama kohe pärast koormuse lõppemist. Vaimse töö iseärasuseks on see, et kui katkestad töö, ei kao sellega seotud mõtted sugugi kohe. Tavaliselt mõtleb inimene jätkuvalt sellele, mida ta tegi. See tähendab, et aju töötab edasi. Näiteks pärast ajaloo õppimist mõtled veel mõnda aega sellele, mida lugesid.

Parim viis vaimsest tööst puhata on kehaline tegevus, näiteks õues jalutada, jalgratta või rulaga sõita. Puhkust vajavad nii aju kui silmad. Kindlasti ei ole puhkuseks televiisori vaatamine, arvutis või nutitelefonis mängimine, sest siis on silmalihased jälle pinges. Ka aju, mis töötleb filmist, videost või mängust saadavat infot, on pinges nagu õppimise ajalgi. 2025. aasta riikliku soovituse järgi on koolitööga mitte seotud ekraaniaeg sinuvanusel kuni 2 tundi päevas.

Nii vaimsest kui ka füüsilisest tööst taastumiseks on väga tähtis uni. Uni taastab vaimset ja kehalist jõudu, värskendab ja annab energiat uuesti tööle asuda. Inimene suudab taluda toidupuudust palju kauem kui unepuudust. Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noore inimese suurem unevajadus. 10–13-aastane laps peab ööpäevas magama 9–10 tundi.

Unepuudus nõrgestab organismi ja vastupanuvõimet haigustele, liigutused võivad muutuda ebatäpseks, suureneb stressioht ja halveneb mälu.

Hea ja sügava une saavutamiseks on oluline magama­mineku aeg, värske õhk magamistoas ning õige voodi, kuhu noor kasvav inimene paraja varuga ära mahuks. Padi peab olema paras ja tagama toe kõikidele õla- ja kaelalihastele, nii et nende alla ei jääks pingeid tekitavaid tühimikke. Tekk peaks olema kerge ja õhku läbi laskma.

Öine uni on rahulikum, kui sul on kodused koolitööd korralikult tehtud ning päevane füüsiline koormus on olnud jõukohane.