Toitumist mõjutavad tegurid

Ema õpetas mind poes toidu pakendit vaatama. Ta näitas ka, kust kuupäeva vaadata, et me ostaksime kehtiva säilivusajaga toite.

Ian, 11-aastane

Toitumist mõjutavad tegurid:

  • toidu kättesaadavus,
  • hind,
  • koostis ja säilimisaeg,
  • harjumused,
  • maitse-eelistused,
  • teiste inimeste mõju,
  • mugavus,
  • sündmused ja traditsioonid
  • tervis/haigus.

Ajaloos oled õppinud, kuidas kiviaja inimene kala püüdis, metsloomi küttis ning seeni ja marju korjas. Inimese toiduvaru ei olnud tol ajal kuigi suur. Kui kütte tabas ebaõnn, kannatati nälga. Niisiis mõjutas vanasti toitumist see, mida jahilt või metsast õnnestus kätte saada. Tänapäevalgi võib ikaldus mõnel maal kaasa tuua näljahäda.

Nüüdisaja arenenud maades ostavad inimesed toitu põhiliselt poest, kus vaadatakse ennekõike kauba hinda ja säilimisaega, aga üha enam pööratakse tähelepanu ka selle koostisele. Säilimisaega saad kontrollida, kui otsid pakendilt kuupäeva ja märkuse „kõlblik kuni” või „parim enne”.

Teadlik ostja ei otsusta toote olemuse üle kunagi ainult nimetuse järgi, vaid loeb kindlasti pakendilt, mida see sisaldab. Toiduainete pakenditel on koostisosad enamasti toodud koguse vähenemise järjekorras, mis aitab hinnata, mida ja kui palju toode sisaldab.

Paljud peavad oluliseks ka toidu päritolu. Nad tähtsustavad asjaolu, et toidukaup oleks toodetud ja selle tooraine pärit Eestist. Selle kohta annavad infot toidumärgised nagu TUNNUSTATUD EESTI TOIT (pääsukesemärk) ja EESTIS KASVATATUD.

Ära otsusta toote olemuse üle kunagi ainult nimetuse järgi, vaid loe pakendilt, mida see sisaldab.

TUNNUSTATUD EESTI TOIT –
​näitab, et toote põhitooraine pärineb Eestist.

EESTIS KASVATATUD –
​näitab, et tegemist on Eestis kasvatatud kvaliteetse aiasaadusega.

Toidu netokogus[sõnaseletus: toidu netokogus – toidu kogus pakendita; pakendile märgitakse näiteks liitrites (l), kilogrammides (kg) või grammides (g)]

Olulist rolli mängivad toitumise juures harjumused, maitse-eelistused ja teiste mõju. Näiteks laps, kellele on juba väiksena putru pakutud, sööb seda ka koolieas. Koolisööklas võib juhtuda, et kui üks õpilane halvustab toitu, mõjutab see ka teisi söögist loobuma. Õige on ikka see, kui igaüks otsustab oma toidu üle ise ega jäta vajalikku koolilõunat teiste arvamuse pärast söömata.

Olulised toitumise mõjutajad on ka mugavus ja toidu kättesaadavus. Näiteks on lihtsam osta poest valmistoitu kui ise kodus süüa teha. Ent kodus ise sööki valmistades saab valida vähemtöödeldud toorained, lisada vähem soola jne.

Paljud toidud seostuvad teatud sündmustega. Näiteks peeti ühes peres sünnipäevapeo plaani ja ema pakkus välja sooja prae. Selle ettepaneku peale vastas sünnipäevalaps: „Mis sünnipäev see on, kui me salatit ei tee?” Tolles peres oli aastate jooksul pakutud külalistele ikka salatit ja torti.

Toitumist mõjutavad ka rahvuslikud traditsioonid, nagu näiteks jõulude või vastlate ajal. Kokaraamatute, uute söögikohtade vahendusel ja reisides on tänapäeval võimalik tutvuda ka paljude teiste rahvustoitudega.

Paljud inimesed peavad toitu valides arvestama tervisega, õigemini küll haigusega, mida nad põevad. Näiteks on inimesi, kes ei saa süüa hapukaid toite või on mõne toiduaine suhtes allergilised.

Lisaks vaata tabelit „Söömist mõjutavad tegurid“ (lisa 6).