Kokkuvõte

Seotud sisu
Muud tegevused

Oled saanud teada

Haigustest

  • Haigused võivad olla nakkuslikud või mittenakkuslikud.
  •  Nakkushaigustest on võimalik hoiduda, kui väldid kokkupuudet haigustekitajatega.
  • Mõningaid nakkushaigusi aitab ennetada vaktsineerimine.
  •  Mittenakkuslikke haigusi aitab suures osas ennetada tervislik ja aktiivne eluviis.
  • Haigestudes pöördu ravi saamiseks perearsti poole.

Õnnetustest

  • Õnnetuse ärahoidmine on tunduvalt lihtsam kui tagajärgedega hakkama saamine.
  • Õnnetuse tagajärjed on sageli ettearvamatud ja rasked.

Õnnetuste korral ja esmaabi andes

  • ära sea ohtu enda elu,
  • püüa säilitada rahu,
  • teata päästeteenistusse; kutsu abi, helistades 112,
  • kasuta omandatud esmaabialaseid teadmisi ja oskusi ning julge tegutseda ja abistada.
Seotud sisu
Muud tegevused

Küsimused

Küsimusi ja ülesandeid

  1. Selgita, kuidas saad sina nakkushaigusi vältida.
  2. Selgita, millised on sinu võimalused hoiduda mittenakkuslikest haigustest.
  3. Võrdle kahe sportija turvavarustust. Mida järeldad?
  1. Koostage rühmatööna seinaleht teemal „Haiguste ennetamine”.
  2. Jutusta, kuidas oled andnud esmaabi.
  3. Arutle, kuidas vältida
    • põletusi,
    • mürgistusi,
    • silmavigastusi,
    • loomahammustusi
  1. Nimeta esmaabivahendeid, mida sisaldab teie pere koduapteek. Kui sa seda veel ei tea, uuri järele. Selgita, mida milleks kasutatakse.
Seotud sisu
Muud tegevused

Ülesandeid

Mis on allergia?

  • Vastumeelsus mõne tegevuse suhtes
  • Immuunsüsteemi reaktsioon mingi aine suhtes
  • Külmetushaigus

Mis on diabeet?

  • Toitumishäire
  • Ravim
  • Krooniline ainevahetushaigus

Mis on kasvaja?

  • Rakkude haiguslik kiire paljunemine
  • Kasvav kehaosa
  • Alati pahaloomuline moodustis

Allergia ja suhkruhaigus on nakkushaigused. 

Kasvajad on pärilikud, neid ei saa vältida. 

Vaktsineerimine kaitseb kõikide haiguste eest. 

Viirushaigustesse nakatumise vältimiseks tuleb sagedasti käsi pesta. 

Paljusid tervisehädasid saan ma ise oma tegevusega vältida. 

Häirekeskusesse helistamiseks tuleb valida 911. 

HI-viiruse võib saada, kasutades nakatunuga ühiseid ruume ja dušši. 

Kui inimesel on HI-viirus, siis seda ei ole tema välimusest näha. 

      • riknenud toit
      • kehaline tegevus
      • ohtlik keskkond
      • ettevaatamatus
      • looma hammustus
      • viirused
      • haigestunud inimene
      • nakkusega loom
      • Aega, mil inimene ei pruugi ise teadagi, et on nakatunud, kuid levitab nakkust.
      • Sel ajal on inimene väsinud ja nõrk, puudub söögiisu. Tunneb end halvasti, aga veel ei ole päris selge, mis on lahti.
      • Sel perioodil avalduvad just sellele haigusele omased nähud.
      • Aeg, mille jooksul haigusnähud kaovad.
      • Paranemisperiood
      • Haigusnähtude periood
      • Haiguse eeljärk
      • Haiguse peiteperiood
      • Räägi kannatanuga.
      • Jälgi, et sa ise ohtu ei satuks.
      • Jää vigastatu juurde kiirabi saabumiseni.
      • Vajadusel kutsu kiirabi, helistades 112.
      • Võimalusel selgita, kas keegi on saanud viga.

      Tüdruk lõikas noaga sõrme, sõrmel on sügav haav, kust tuleb verd.

      • Puhastan haava ümbruse haavapuhastusvahendiga.
      • Panen haavale pantenooli.
      • Tõstan haavaga käe kõrgemale.
      • Panen haavale puhta sideme.

      Kõrvetasin saia praadides käe tulise rasvaga.

      • Jahutan põletust jääkapist võetud jääga.
      • Lasen külmal veel peale joosta.
      • Keeran köögirätiku ümber käe.
      • Panen käe ümber puhta sideme.

      Tunni ajal hakkab klassikaaslasel ninast verd jooksma.

      • Palun tal pea kuklasse ajada.
      • Panen külma räti ninale ja kuklale.
      • Palun tal pea pisut ettepoole kallutada.
      • Panen ta klassi põrandale lamama.

      Esmaabi filmi vaadates minestab üks õpilane.

      • Helistan kiirabisse.
      • Avan akna ja tema kraenööbid.
      • Tõstan tema jalad ülespoole.
      • Panen ta pikali ja keeran pea küljele.
      Seotud sisu
      Muud tegevused