 | Meie klass kutsuti mereranda koristama. Suvitajad olid jätnud rannaribale ja metsa alla vedelema mitukümmend kilekotitäit prahti. Töö tehtud, asusime keha kinnitama. Enne teele asumist vaatas õpetaja söögiplatsi üle ja mida ta nägi! Puhta platsi asemel olid taas maas joogitopsikud. Miks nii? Olime just koristanud teiste sodi ja nüüd käitusime ise valesti. Ehk arvasime, et keegi tuleb ja koristab ära? Tegu oli inetu, aga loodetavasti õpetas see meile midagi. Triin, 11-aastane | ||||||||
Elukeskkonnal on tähtis osa nii kehalise, vaimse kui ka sotsiaalse tervise tagamisel. Korteri suurus ja mugavus, asula heakord, ümbruskonna loodus, õhu puhtus või saastatus, tänava müra, joogivee ja toidu kvaliteet – kõigist neist tegureist sõltub, kas inimene tunneb end hästi või mitte.
Elukeskkonna tervislikkus sõltub seega nii inimest ümbritsevast loodus- kui ka tehiskeskkonnast. Teisisõnu – loodus- ja tehiskeskkond loovad tingimused, mis võivad inimese tervist kas tugevdada või kahjustada. Näiteks mõõdukas päikese käes olemine tugevdab organismi, aga liigne päikesekiirgus võib põhjustada nahapõletust ja nahavähki. Klassiruumis, mida on vahetunnis tuulutatud, on parem viibida ja õppida. Õhutamata ruumis muutub inimene loiuks ja uniseks.
Elukeskkonnal on tähtis osa nii kehalise, vaimse kui sotsiaalse tervise tagamisel.
Inimese loodud tehiskeskkond võimaldab meile mugavusi. Näiteks eelmise sajandi alguses käis enamik õpilasi koolis jalgsi või hobusega, isegi kui koolimaja asus mitme kilomeetri kaugusel. Tänapäeval tuleb ette, et laps sõidutatakse autoga kooli kõigest kilomeetri kauguselt. Kaugemalt tulijad kasutavad sõiduks koolibussi.
Meid ümbritsev tehiskeskkond ei ole midagi muud kui tehnika kõige laiemas mõttes. Selles keskkonnas on asju ja hooneid, milleta me toime ei tuleks. Näiteks ei saa Eesti oludes elada pikka aega kindla ja soojapidava peavarjuta. Tehiskeskkond ei tähenda siiski üksnes maju ja autosid, mis inimest ümbritsevad. Sinna kuuluvad näiteks ka arvutimängud ja internet.
Elu edenedes on elutingimused küll paranenud, ent teisalt on vähenenud inimeste kehaline aktiivsus ja kasvanud vaimne pinge. Küllap seepärast on paljud hakanud rohkem väärtustama võimalust tasakaalustada vaimset pinget aktiivse tervistava puhkusega, sealhulgas looduses.
Loodus- ja tehiskeskkond loovad tingimused, mis võivad inimese tervist kas tugevdada või kahjustada.
Kuidas on sinu
pere looduses puhanud?
Looduskeskkonda tuleb hoida, taastada ja mitte kontrollimatult hävitada. Näiteks pole arukas ehitada metsa asemele lõputult tööstushooneid või elamurajoone. Metsade taastamiseks korraldatakse Eestis metsaistutustalguid ja muid keskkonna kampaaniaid.
Loodus- ja tehiskeskkond on omavahel tihedalt seotud ning sõltuvad teineteisest. On inimesi, kes harrastavad metsas või rannaliival sõita ATV-ga, aga see kahjustab seal kasvavaid taimi ja loomi. Isegi ühe taime- või loomaliigi hävimine mõjutab ettearvamatult ja vaesustab kogu ökosüsteemi[sõnaseletus: ökosüsteem – tervik, milles kõik elusolendid ja keskkond on omavahel seotud], sealhulgas inimese tervist. Looduskatastroofid omakorda hävitavad inimeste loodud taristuid[sõnaseletus: taristu – tööks või olmeks vajalikud üksused, nt elekter, teed, vee- ja kanalisatsioonisüsteem jm, aga ka eluoluks vajalikud teenused ja asutused].
