Keskkonna hoidmine

Paljudel juhtudel on võimalik ise säästlikult tegutsedes keskkonda hoida või tervislikumaks muuta.

Õhk on niisugune tegur, mis võib mõjutada tuntavalt või siis nii, et me sellest arugi ei saa. Näiteks kui keegi on äsja ruumis või sõidukis suitsetanud, tunneme saastunud õhu ära lõhna järgi. Tegelikult jäävad kahjulikud lenduvad osakesed ruumi pikemaks ajaks kui lõhn. Tervisele on kahjulik olla sellises ruumis ka siis, kui seal enam ei suitsetata. Tubakaseaduse § 29 keelab suitsetamise korterelamu koridoris, trepikojas ja ühistranspordi ootekojas. Õhusaaste vältimiseks ja tervise hoidmiseks ei tohiks täiskasvanud valida koduseks suitsetamisruumiks kööki või tuba.

Õhu kvaliteet võib halveneda mitmel põhjusel, näiteks auto heitgaaside või karjääri tolmu toimel. Töö- või eluruumide õhku võib kahjulikke aineid eralduda sünteetilistest katte- ja viimistlusmaterjalidest. Saastunud õhk halvendab meeleolu, teeb loiuks ning võib põhjustada hingamisteede põletikku ja isegi vähki. Õhu kvaliteeti parandab ruumide sage tuulutamine, looduslike kattematerjalide eelistamine tehislikele ja suitsetamisest loobumine.

Veeta on elu võimatu. Inimene kasutab vett toiduks ja pesemiseks ning veedab veekogudeääres vaba aega. Puhas joogivesi ei sisaldada võõrkehi, ohtlikke aineid, baktereid ega muid kahjulikke lisandeid. Saastatud vesi võib rikkuda tervist, näiteks häirida seedeelundkonna tööd.

Kraanist tuleb tänapäeval puhastatud joogivesi. Eestis on kraanivesi enamasti parem kui poest ostetud plastpudelis seisnud vesi, eriti kui see on kaugelt kohale transporditud. Kodusel teel saab vett puhastada keetmisega. Keetmisel hävivad vees olevad bakterid ja väheneb kergestilenduvate ainete sisaldus. Ent mõnede ainete osakaal vees keetmisel hoopis suureneb. Seetõttu ei ole vee keetmine siiski parim lahendus. Tänapäeval soovitatakse vett puhastada selleks mõeldud filtritega.

Mõnikord, näiteks matkal, annab vee lihtne filtreerimine ja keetmine ikkagi võimaluse tarvitada vett, mida muidu ei oleks arukas juua. Olulisi teadmisi, nõuandeid ja praktilisi võtteid õpetavad Ole valmis! laagrites naiskodukaitsjad. Vaata ka vee puhastamise kohta infot seitsmendast peatükist.

Vett kui loodusvara tuleb kasutada säästvalt. Selleks pese end duši all, sest nii kulub vett viis korda vähem kui vannis käies. Säästvad kraanid ja dušid, mis sulguvad mõne aja möödudes automaatselt, kulutavad 2–5 korda vähem vett kui need, mis ise ei sulgu. Ära lase vett tarbetult voolata ajal, mil puhastad hambaid või pesed nõusid. Hoides kokku sooja vett, säästad ühtlasi elektri- ja soojusenergiat.

Kiirgus võib olla looduslik või inimese poolt esile kutsutud. Päikesekiirgus on vajalik silmade normaalseks tööks, kuid otse päikesesse vaatamine on silmadele kahjulik. Samuti on päikese roll väga suur organismi varustamisel D-vitamiiniga, mis tugevdab luid, lihaseid ja immuunsüsteemi. Liigne päevitamine seevastu võib põhjustada nahavähki.

Tehislikke kiirgusallikaid ehk inimeste looduid kasutatakse meditsiinis, veterinaarias, tööstuses, teaduses ja teeninduses diagnoosimiseks, raviks, steriliseerimiseks, teaduslikel eesmärkidel jm.

Müraks nimetatakse ebameeldivaid või tervist kahjustavaid helisid. Nende põhjustajad võivad olla nii looduslikud kui tehislikud. Näiteks on äike looduslik müra, tänavaliiklus tehismüra. Müraks võib nimetada ka muusikat, kui see on liiga tugev või halva kvaliteediga ning mõjub kuulajale pikka aega või koos teiste helidega.

Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid.

HELID MEIE ÜMBER

Allikas: Jüri Noorlind. Elukondlik müra Eestis. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna keskkonna- ja töötervishoiu õppetool. Kursusetöö keskkonnatervishoiust.​
Sõnaseletus - dB[sõnaseletus: dB (detsibell) – helivaljuse mõõtmise ühik]​

Vali ja kestev müra põhjustab tervisehäireid. Kõige otsesemalt kahjustab müra kuulmiselundit, täpsemalt sisekõrva. Tugeva müra mõjul tõuseb vererõhk. Pidev müra põhjustab väsimust ja stressi. Väga tugev heli võib koguni tekitada osalise või täieliku kurdistumise. Halvenenud kuulmisega inimese tunneb ära selle järgi, et ta räägib valju häälega ka tavaolukorras. Sage valju muusika kuulamine kõrvaklappidest võib toimida ka nagu müra ning kuulmist kahjustada.

Müra eest saad end kaitsta, kui väldid liigset lärmi. Muusikasõbrana tee kõrvaklappidest vabasid päevi ja kuula helisid, mis tulevad loodusest.

Mürarikka töö või harrastuse ajal tee puhkepause või kasuta kaitsvaid kõrvaklappe. Kui müra tugevust pole võimalik vähendada, lühenda müras viibimise aega. Koolipäeva ajal jälgi, et nii tunnis kui ka vahetunnis ei tekiks just sinu poolt tekitatud müra.

Igapäevaelus tekib erinevaid jäätmeid. Et hoida elukeskkonda puhta ja inimväärsena, tuleb rohkem pöörata tähelepanu nende tekkimise vähendamisele või hoopis ärahoidmisele ning liigiti kogumisele ja käitlemisele.

Kas teadsid, et mõnes Eesti paigas on rääkivad nutiprügikastid? 2025. aasta maikuu Keila Keskkonnalehest saab lugeda, et silmaga nähtav kasu kastidest on tänavate ja haljasalade puhtus, sest enam ei lenda prügi neist tuulega välja ja samuti ei saa prahti välja kiskuda. Suurim pluss on aga kastide nutikus. Mahutid kasutavad päikeseenergiat, kastis olev press surub prügimassi kokku ja nii mahub rohkem jäätmeid. Hooldusfirma töötaja saab telefonist jälgida akude täituvust ja tühjendamist, aga ka seda, kui on mõni probleem või peab kasti lukustama. Nutiprügikast tänab prügi panijat viie erineva ütluse või heliga.

Kliimaministeeriumi veebilehel on juhis, kuidas jäätmeid liigiti koguda. Lisaks saab tähistuste kohta rohkem teavet aadressilt www.liigitikogumine.ee.

biolagunevad jäätmed[sõnaseletus: biolagunevad jäätmed – jäätmed, mis lagunevad looduslikult]

Ohtlikud jäätmed[sõnaseletus: ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale] on mürgised, sööbivad, süttivad, plahvatusohtlikud, vähkitekitavad, ärritavad ja muul viisil kahjulikud. Ohtlikud jäätmed tekivad peamiselt tööstuses (masinaehituses, keemiatööstuses, elektrijaamades), aga ka näiteks sõjanduses. Peamised kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed on vanad ravimid, akud-patareid, värvid, lahustid, liimid ja vaigud, taimekaitsevahendid, happed ja leelised, ohtlikke aineid sisaldavad õlid, rasvad, pesuained ja puit, ning vana eterniit, mis sisaldab asbesti.

Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Seetõttu tuleb need koguda eraldi ja viia kas jäätmejaama või ära anda ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Võimalikest keskkonnarikkumistest, reostusjuhtumitest, abi vajavatest või hukkunud metsloomadest saab teada anda riigiinfo telefoni 1247 kaudu või e-aadressile 1247@1247.ee. Riigiinfo telefonilt jõuab teave kõige kiiremini piirkonna inspektorite või ametnikeni. Riigiinfo telefoni 1247 haldab Häirekeskus ja sellele helistamine on tasuta.