Meedia

Kas kontaktist meediaga on võimalik hoiduda? Kas ajakirjandus on vaba? 

Meediakanalid

Internetist on saanud üks peamisi meedia- ehk ajakirjandus­kanaleid, kus peale veebilehtede on endale teise kodu leidnud ajalehed, ajakirjad, raadio- ja telekanalid. Tänu uuele meediale on lugejatel võimalik ajalehes või ajakirjas avaldatud artikleid kommenteerida, lihtne on leida varem ilmunud materjale.

Meedia ümbritseb meid tänapäeval kõikjal ning mõjutab ja kujundab meie suhtumist ümbritsevasse ning isegi iseendasse. Meedia kaudu saame olla kursis kogu maailma sündmustega ja kujundada oma arvamust toimuva suhtes.

Mõtle!

  • Millised on peamised meediakanalid?
  • Kui palju aega kulutad meediale sina? Millistele kanalitele kulub aega rohkem? Miks?

Uuri neid meediakanalite avalehti internetis. Mis on nende juures sarnast ja mis erinevat?

Avaleht 1

Avaleht 2

Avaleht 3

Avaleht 4

  • Raadio
  • Televisoon
  • Sotsiaalmeedia
  • Veebiajaleht
  • Raadio
  • Televisoon
  • Sotsiaalmeedia
  • Veebiajaleht
  • Raadio
  • Televisoon
  • Sotsiaalmeedia
  • Veebiajaleht
  • Raadio
  • Televisoon
  • Sotsiaalmeedia
  • Veebiajaleht
Meediakanalid

Raadio

  • My Hits
  • Sky
  • Menu
  • Kuku
  • Delfi
  • Novaator

Televisioon

  • Delfi TV
  • Seitse
  • Kanal 2
  • ETV+
  • Kohala TV
  • NoorTV

Veebimeedia

  • Delfi TV
  • Planeet Vicky
  • NTV
  • Novaator
  • Sky Plus
  • Elmar

Trükimeedia

  • Novaator
  • Objektiiv
  • Sirp
  • Oma Keel
  • Postimees
  • Täheke

Meedial on võim

Meediat ehk ajakirjandust nimetatakse ühiskonna neljandaks võimuks, sest see peaks kõigel ühiskonnas toimuval silma peal hoidma ning inimesi nii heast kui ka halvast operatiivselt informeerima. Selleks, et ajakirjandus saaks seda ülesannet täita, peab valitsema ajakirjandusvabadus, st igal ajakirjanikul ja väljaandel on õigus kajastada ausalt ning ilustamata kõike, mida ta oluliseks peab. Iga inimene võib ajakirjanduses vabalt oma arvamust avaldada.

Kvaliteetne ajakirjandus saab oma vastutusrikka ülesandega ühiskonnas hästi hakkama, kuid ei maksa unustada, et ka ajakirjanikud on inimesed, kellel on igas küsimuses oma arvamus ja eelistused. Meedia suure võimu tõttu on tähtis osata lõputus infotulvas eristada olulist ebaolulisest, fakte arvamusest, tõde valest.

Mõtle!

  • Miks peab valitsema ajakirjandusvabadus?
  • Mis juhtuks, kui seda poleks?

Seletav sõnaraamat

Õigekeelsussõnaraamat

Meelelahutuslik ja kvaliteetmeedia 

Vastavalt tõesusele ja eesmärgile eristatakse kahte tüüpi ajakirjandust. Tänapäeval on meelelahutuslik ajakirjandus üha enam hoogu juurde saanud tänu meelelahutustööstuse edule. 

Kvaliteetajakirjandus

  • tegeleb ühiskonnale oluliste teemadega;
  • käsitlus on tõsine;
  • on põhjalik ja usaldusväärne.

Meelelahutuslik ehk kollane ajakirjandus

  • eelistab teemasid, millega üritab šokeerida;
  • kajastab tuntud inimeste eraelu;
  • loob meediakangelasi;
  • käsitlus on pealiskaudne.

Mõtle!

  • Mis vahe on kvaliteetajakirjandusel ja kollasel ajakirjandusel?
  • Too näiteid kvaliteetse ja kollase ajakirjanduse kohta.
      • Tugev tuul puhus chihuahua minema.
      • Kohalikud elanikud on elektri tootmiseks vajalike tuuleparkide rajamise vastu.
      • USA ja Venemaa alustasid läbirääkimisi relvastuse vähendamise osas.
      • Tuntud kunstnik N sõimas noort mitte nii tuntud kunstnikku.
      • Eesti teadlaste avastus on aidanud luua uut tüüpi ravimeid.
      • Kaks ülemeelikut välismaalast loopisid möödujaid käbidega.

      Kuidas on seotud koomiksi jutumullid ja kollane ajakirjandus?

      Kollane ajakirjandus sai nime 19. sajandi lõpu Kollase Põngerja nimelise koomiksitegelase järgi. Richard Outcalti loodud koomiks ilmus nädalalõpuajalehe viimasel küljel. Esialgu nimetati neid lehti Kollase Põngerja ajalehtedeks, lõpuks lihtsalt kollasteks ajalehtedeks. Richard Outcalt oli ka esimene, kes hakkas koomiksis jutumulle kasutama. 

      Meedia võtab aega

      Aeg, mis kulutatakse päevas meediale

      Uuringukeskuse Council for Research Excellence tehtud uuringu tulemused näitavad, et juba 2009. aastal puutusid ameeriklased päevas meediaga kokku keskmiselt 8,5 tundi. Selle aja sisse mahub televiisori vaatamine, raadio kuulamine, nii arvuti ja mobiiltelefoni kui ka muude meediakanalite kasutamine. Praegu on need numbrid küllap veelgi suuremad.

      Inna-Katrin Hein, „Ameeriklased on meedia keskel 8,5 tundi päevas“

      Meem

      Moodustage rühmad ja tehke ise üks meem, mis illustreerib meediasõltuvust. Esmalt lavastage või leidke pilt, seejärel mõelge välja sobiv tekst. Lisage tekst pildile ja laadige siia üles. Ideid leiate näidetest.

      Mõtle!

      • Kas praegu võiks keegi sellises uuringus osaleja vastata, et kogu ärkveloleku aja veedab ta internetis? Kirjelda, milline võiks sellise inimese päev välja näha.

      Kokkuvõtteks

      1. Kuidas on internet meediat muutnud?
      2. Milliseid meediaväljaandeid tead? Too iga meediakanali kohta vähemalt kolm näidet.
      3. Milliste meediaväljaannetega puutud kõige rohkem kokku?
      4. Millised meediaväljaanded on mõeldud peamiselt noortele? Kas neid on parasjagu?