Veendumus ja kindlus
Maailmas leiduva ja toimuva kohta on võimalik öelda midagi sellist, mis on kindel ja kontrollitav. Näiteks on kindlaks tehtud, et Maa tiirleb ümber Päikese, paekivi on tekkinud kunagi elanud veeloomade jäänustest, Eestis on palju soid ja rabasid, valguse mõjul toimub taimedes fotosüntees, vesi jäätub 0 kraadi juures. Need on faktid, mis põhinevad inimkonna pikaajalistel kogemustel ja uuringutel ega sõltu kõneleja suvast. Faktid saavad olla õiged või valed.
Samas on maailmas palju sellist, mille kohta võib inimestel olla erinev, teinekord lausa vastupidine arvamus. Näiteks taimetoitlaste meelest ei tohi süüa liha, ülejäänud inimesed aga on risti vastupidisel seisukohal. Mõnes riigis on surmanuhtlus lubatud, aga teistes keelatud, ka see põhineb üksnes inimeste erinevatel arusaamadel, mitte aga faktidel. Arvamus rajaneb veendumusel või oletusel, selle õigsust ei saa kontrollida. Arvamus ei saa olla õige või vale, sest maailmas valitseb arvamuste paljusus.
Faktide kontrollimise võimalusi
- teatmeteostest otsimine,
- internetist otsimine,
- dokumentide uurimine,
- arhiivimaterjalide kasutamine,
- sündmuses osalejate küsitlemine,
- uurimistöö tegemine.
Mõtle!
- Kust on kõige kindlam fakte kontrollida?
- Kust saadud vastus võib aga eksiteele juhtida?
Kuidas ühe inimese arvamusest võib kujuneda fakt?
Kuidas on fakt uskumus?
Milliseid faktiloomeperioode saame uurida?
Kuidas annab rahvas faktile lõpliku kinnituse?
Fakt
- Sinilill kuulub tulikaliste sugukonda.
- Sinilill kasvab leht- ja segametsades, puisniitudel, põõsastikes, sageli sarapikes.
- Sinilill paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil.
- Sinilille seemneid kannavad laiali peamiselt sipelgad.
Arvamus
- Sinilill on väga ilus ja armas lill.
- Mulle meeldib sinilill.
- Minu meelest on sinilill maailma kõige ilusam lill.
- Ma arvan, et sinilill kasvab soos.
- Võib-olla kannavad sinilille seemneid laiali karud.
- Sinilill peaks kasvama igas hoovis.
Arvamus:
Fakt:
Kuidas arvamust ära tunda?
Arvamust on lihtne ära tunda, kui kõneleja või kirjutaja kasutab teatud sõnu ja väljendeid.
Kindlus ja kahtlemine
Tabelis on toodud sõnad, mille järgi paistab, kas kõneleja või kirjutaja on oma seisukohas kindel või kahtleb selles.
Mõtle!
- Mis sõnaliiki kuuluvad sinised, mis liiki punased ja mis liiki mustad sõnad?
- Mõtle paarilisega igasse tulpa vähemalt üks sõna juurde.
Tööta tekstiga
Märgi ära arvamust väljendavad tegusõnad, nimisõnad ja omadussõnad.
Eesti keel ei ole kõnelejate arvu poolest suur keel, kuid maailma 6000 keele seas on 1,1 miljoni kõnelejaga eesti keel 274. kohal. Seega on 95% keeltest eesti keelest väiksema kõnelejate arvuga. Eesti kuulub umbes 200 riigi hulka, kus põhirahvuse keel on riigikeel. Just riigikeele staatus tagab keelele kõige kindlamini elujõulisuse ja edasikestmise.
Eesti keel pakub kõiki võimalusi tänapäeva üha keerukamaks muutuvas maailmas toimetulekuks. Infotehnoloogia arengus on Eesti maailmas 30 arenenuma keele hulgas, näiteks Microsofti tarkvara on olemas ainult 35 keeles. Keelesüntesaatoriga ehk kõneesitusega toimiv arvutiprogramm on olemas 25 keeles – ka eesti keel on nende seas. Emakeelne arvutitarkvara on üks võti, mis kindlustab tänapäeval keelele kõik arenguvõimalused.
Ma usun, et eestlastel on nii palju tarkust, et hinnata ka meie omapärast ja rikkalikku kultuuripärandit, mis ei ole küll mahult võrreldav suurrahvaste omaga, kuid on seda imetlemisväärsem ja erakordsem. See on ime, et nii väike rahvakild on suutnud saada nõnda lühikese ajaga vaimult võrdseks Euroopa vanade kultuurrahvastega. Mulle tundub, et mida aeg edasi, seda enam hakatakse ühtlustuvas maailmas hindama individuaalsust – eesti keeles loodu on midagi vähestele kättesaadavat ja seega hinnalist. Me peaksime olema uhked oma emakeele, eesti keele üle!
Arutlege!
- Arutlege rühmas loetu üle.
- Kas tegemist on peamiselt faktidel või arvamusel põhineva tekstiga?
- Mille kohta avaldab kirjutaja oma arvamust?
- Kuidas ta suhtub eesti keelde?
- Kas olete temaga nõus? Põhjendage.
Töö teksti ja pildiga
Siin foto all on kirjas faktid, mida saab kontrollida.
Selles tekstis avaldab kirjutaja oma arvamust. Märgi sõnad, mis arvamust väljendavad. Võid lisada ka kommentaare.
Pääsukese foto Ninase küla kalameestest ei ole pelgalt oma ajastu dokument, vaid on ka kunstiliselt tähelepanuväärne. Foto on nagu väike etendus, kus on pea- ja kõrvaltegelased, kuigi ka kõrvaltegelased on huvitavad ja silmapaistvad – igaühel neist on oma „lugu”. Lausa hämmastav on fotograafi oskus paigutada „tegelased” ruumis nii, et kõnekaks ja oluliseks muutub iga pisemgi detail.
Minu meelest meenutavad tema fotodel olevad inimesed näituse eksponaate, sest tolleaegse fototehnika eripära tõttu tuli pildistada liikumatuid inimesi. Pääsukese suurepärastel fotodel muutub Eestimaa otsekui suureks näitusesaaliks, kus iga inimene, loom, taim, ese, ehitis on tähtis ja väärib märkamist.
Veebiallikate kontrollimine
Internetis võib igaüks oma lehe avada. Mõnelgi juhul luuakse veebilehed selleks, et oma arvamust teistele kuuldavaks ja nähtavaks teha. Arvamuste paljusus seega aina suureneb ning selle hulgast tõetruu info leidmine on üha raskem. Infoteadlased ja uurijad on välja töötanud nimekirja omadustest, mille järgi veebilehe sisu tõetruudust kontrollida.
Veebilehe tõetruuduse kontrollimine
1. Autorlus. Kes on veebilehe autor? Kas see on selgelt kirjas? Kas temaga saab ühendust võtta? Kelle tekste, pilte ja materjali veebilehel kasutatakse? Kas materjali autorite nimed või algallikad on selgelt esile toodud?
2. Objektiivsus. Mis on lehe eesmärk? Kellele on see leht mõeldud? Kuidas kõnetatakse lugejaid? Mis sorti reklaami on lehel? Kellele on reklaam mõeldud? Kas materjal on ühekülgne või leidub ka vastaspoole seisukohti?
3. Keelekasutus. Millised on tekstid? Kas need on selges kirjakeeles kirjutatud ja järgivad ortograafiareegleid? Kas kirjutatakse pealetükkivalt sõbralikult, asjalikult või tundeliselt?
4. Ajakohasus. Kas on aru saada, millal on lehekülg loodud? Kas kujundus on tänapäevane või vananenud? Millal on lehte viimati uuendatud, materjali lisatud?
5. Ligipääsetavus. Kas infot saab tasuta kasutada? Kas lehel on rohkem pilte või teksti? Kas kogu materjal on tasuta kasutatav? Kas jagatud materjalidele viidatakse korrektselt? Kas lingid toimivad?
Näited
- Tänapäeva lapsed ei loe enam raamatuid.
- Telefon levitab kahjulikku kiirgust.
- Nutitelefon tekitab sõltuvust.
Leht 1 | Leht 2 | Leht 3 | |
Autorlus | |||
Objektiivsus | |||
Keelekasutus | |||
Ajakohasus | |||
Ligipääsetavus |
Kokkuvõtteks
- Mis on fakt?
- Kuidas saab fakte kontrollida?
- Mille poolest erineb arvamus faktist?
- Miks ei sobi arvamuse kohta öelda, et see on õige või vale?
- Kas arvamuste paljusus on hea või halb? Põhjenda.
- Kas mõni tõene fakt võib millalgi osutuda vääraks? Põhjenda ja too näiteid.
