Kuidas intervjueerida staari? Kuidas intervjueerida sõpra? Miks üldse kedagi intervjueerida?
Intervjuu on peaaegu vestlus
Nii tele- kui ka raadiosaadetes, trükiajakirjanduses kui ka veebis kohtab küsitlusi eri elualade inimestega. Küsimustest ja vastustest koosnev intervjuu ongi üks põhilisi ajakirjandusžanre. Intervjuu tehakse enamasti suuliselt ja pannakse pärast salvestatud materjali põhjal kirja. Tänu internetile on tavaliseks muutunud ka kirjalikud intervjuud, mille puhul intervjueeritav trükib vastused arvutisse ja saadab küsijale.
Intervjuu on ajakirjandusžanr, milles intervjueerija küsitleb intervjueeritavat. Intervjuu eesmärk on saada teavet küsitletava tegevuse, arvamuste, huvide ja teinekord ka isikliku elu kohta.
Tänapäeval saavad veebiintervjuudes osaleda kõik huvilised, näiteks saab veebiportaalides ja ajalehtede veebiväljaannetes igaüks mõne päeva jooksul esitada intervjueeritavale küsimusi. Kui küsimuste esitamise aeg saab täis, vastab intervjueeritav kõigile küsimustele.
Intervjuu ei ole ainult ajakirjandusžanr: seda võib vaja minna uurimistöö tegemisel, et koguda materjali uuritava teema kohta. Ei maksa unustada, et ka töökohale kandideerimisel toimuvad intervjuud, mille eesmärk on töösoovijaid paremini tundma õppida ning veenduda nende sobivuses ametikohale.
Arutlege!
- Millist tuntud inimest intervjueeriksid sina?
- Mida küsiksid?
K:
V: Olen džuudoga tegelenud juba kaheksa aastat.
K:
V: Džuudoga alustada ei ole kunagi liiga hilja. Ega ka mitte liiga vara: meie klubi kõige nooremad liikmed on 2-aastased poisid ja tüdrukud.
K:
V: Džuudoga tegelemine on mulle palju õpetanud: kuidas oma keha ja emotsioone valitseda. Džuudo ei ole pelgalt sport – see on elufilosoofia, mis ühendab hinge, vaimu ja keha.
K:
V: Ma ei ole osalenud võistlusel. Olulisem kui teistega võistelda on iseennast paremini tundma õppida.
K:
V: Džuudoga tegelejaid võiks olla palju rohkem. Džuudo võiks olla koolis õppeaine. See aitaks propageerida terveid eluviise ja õpetaks enesekaitse aluseid.
Pane intervjuule pealkiri.
Näpunäiteid intervjuuks
Vaata!
Millised on Anu Välba eelteadmised intervjueeritava kohta? Too näiteid.
Milliseid küsimusi ta esitab? Too näide ühest küsimusest ja ühest kommentaarist.
Milline intervjueerija on Anu Välba? Kirjuta paarilauseline iseloomustus Anu Välba kui intervjueerija kohta.
Mida võiks Anu Välbalt kui intervjueerijalt õppida? Too välja kolm tähtsamat punkti.
- Küsi intervjueeritavalt nõusolekut ja lepi kokku intervjuu tegemise aeg ja koht.
- Kogu intervjueeritava kohta teavet, st õpi teda paremini tundma.
- Kogu mõtteid küsimuste jaoks – tee mõtteskeem.
- Koosta küsimused ja järjesta need sobivalt.
- Tee intervjuu, salvesta (kirjuta üles) küsimused ja vastused.
(Fotografeeri.)
- Ole kannatlik – lase vastajal mõelda, ära kiirusta küsimuste esitamisega.
- Ära hoia kramplikult kinni eelnevalt koostatud küsimustest. Kui vaja, loobu varem valmis mõeldud küsimustest ning esita uusi küsimusi. Pea meeles, et intervjuu on siiski vestlus.
- Esita üks küsimus korraga.
- Ära esita kas-küsimusi, sest neile võib vastata lühidalt jah või ei.
- Salvestamiseks kasuta diktofoni või vastvast rakendust. Lühikese intervjuu puhul võib vastused üles kirjutada.
- Pane salvestatud intervjuu kirja ja toimeta seda keeleliselt.
- Intervjuu üleskirjutamisel eemalda tekstist kordused ja argikeelsused, kuid püüa maksimaalselt säilitada intervjueeritava kõnepruuki.
- Pane intervjuule pealkiri
- Anna (saada) intervjuu tekst küsitletavale ülevaatamiseks.
- Vormista intervjuu. Lisa intervjuule huvitavaid fakte intervjueeritava kohta.
- Tutvusta oma tööd klassikaaslastele.
Intervjuu ülesehitus
1. Millise pealkirja paneksid intervjuule sina?
2. Mida uut said intervjuust teada Skype’i kohta?
3. Mida said teada Jaan Tallinna kohta?
4. Mõtle kolm küsimust, mida võiks veel Jaan Tallinnale esitada.
Kuidas on intervjuus Jaan Tallinnaga eristatud küsimused ja vastaja tekst?
- Küsimus on kaldkirjas ja vastus püstkirjas.
- Küsimus trükitakse rasvases trükis ja vastus tavatrükis.
- Vastuse ees on ütleja nimi.
Millisel juhul kirjutatakse vastaja nimi või initsiaalid välja? Millal aga kasutatakse lühendit?
Kokkuvõtteks
- Mis eesmärgil intervjuusid tehakse?
- Kus kasutatakse intervjuud peale ajakirjanduse?
- Kuidas saab intervjuud jäädvustada?
- Millised omadused iseloomustavad head intervjueerijat?
- Miks on parem koguda enne intervjuud küsitletava kohta infot?
- Kas intervjuu võiks asendada uudist? Põhjenda.
