Läänemere mõju ilmastikule

Pikaajalised ilmavaatlused on näidanud, et mingi koha ilmad korduvad aastast aastasse. Sinu endagi elukogemus kinnitab, et Eestis vahelduvad aastaajad – ikka järgneb suvele sügis, sügisele talv, talvele kevad ja kevadele suvi. Igale aastaajale on ise­loomu­likud teatud keskmised ilmad. Paljude aastate keskmised ilmad moodustavad selle koha kliima. Iga ala kliima sõltub paljudest teguritest, kuid tähtsamad neist on päikese­kiirguse hulk, valdavad õhumassid ja valitsevad tuuled, pinnamood ning asend mere suhtes.

Ilmade kujunemist mõjutavad õhumassid. Ilm võib väga laialdasel alal olla üsna ühesugune. Mõnikord oleme raadiost või televiisorist kuulnud pikast kuumalainest või põua­perioodist, mis hõlmab väga suuri alasid ja kestab nädalaid. Ühesuguse ilmaga alal on õhk ühesuguste omadustega, näiteks temperatuuri ja õhuniiskusega. Selliseid suuri ühesuguste omadustega õhu hulki nimetatakse õhumassideks. Õhumass tekib tavaliselt mere või maismaa kohal. Vastavalt sellele räägitakse merelisest või mandrilisest õhumassist. Õhumassi omadused sõltuvad selle all olevast aluspinnast. Mere kohal tekivad niisked õhumassid. Talvel on need suhteliselt soojad, suvel aga jahedad. Mandri kohal tekkinud õhumass on tavaliselt kuiv. Talvel on see külm, suvel soe.

Ühel ja samal ajal liiguvad pidevalt ümber maakera erinevate omadustega õhumassid. Kui õhumass oma tekkekohast lahkub, hakkavad selle omadused muutuma. Kui mere kohal tekkinud õhumass liigub näiteks mandri kohale, väheneb järk-järgult selles oleva niiskuse hulk, talvel muutub õhk selles külmemaks, suvel aga soojemaks. Mida kaugemale õhumass oma tekkekohast jõuab, seda rohkem selle esialgsed omadused muutuvad. Lõpuks see õhumass laguneb ja muutub teistsuguste omadustega õhumassiks. Niisiis toimub pidevalt õhumasside tekkimine, muutumine ja lagunemine. Kui õhumass on väheliikuv, püsib ilm pikemat aega ühesugune. Mida kiiremini erinevate omadustega õhumassid vahetuvad, seda kiiremini ja põhjalikumalt ilm muutub.

Läänemeri mõjutab rannikutuulte – mere- ja maabriisi tekkimist rannikualadel.

Merebriis on päevane rannikutuul suunaga merelt maismaale. Merebriis tekib seetõttu, et maapind soojeneb päeval kiiremini kui vesi. Maapinna soojenemisega kaasnevad tõusvad õhuvoolud ning jahedam õhumass liigub vee kohalt rannale.

Maabriis on öine rannikutuul suunaga maismaalt merele. Öösel jahtub õhk maapinna kohal kiiremini kui mere kohal olev õhk. Nüüd on tõusvad õhuvoolud mere kohal ja maismaalt liigub raskem ja külmem õhk mere suunas. Maismaal kujuneb välja kõrgema rõhuga ala. Öösel on õhk veekogude kohal soojem ja seal on madalama rõhuga ala. Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale ja tuul puhub maalt merele.

Merebriisi ehk merelt puhuvat tuult on kõige tugevamini tunda rannikul. Sisemaal merebriis nõrgeneb, kuid võib ulatuda siiski rohkem kui 20 km kauguseni rannikust. Mida suurem on maa ja mere temperatuuri erinevus, seda tugevam on merebriis. Kõige tugevam on merebriis pärast­lõunal. Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis, sest temperatuuri erinevused on öösel väiksemad kui päeval.

Meri mõjutab tugevasti meie kliimat. Sellele avaldab olulist mõju Atlandi ookeani ja Läänemere naabrus, kuna nende kohal kujunevad talvel soojad ja niisked, suvel aga jahedad ja niisked merelised õhumassid. Õhumassid ei püsi ühe koha peal paigal, vaid liiguvad tuultega ühest kohast teise. Eestis valitsevad lääne- ja edela­tuuled. Talvel toovad need endaga merelt kaasa sula, pilves ilma, vihma ja lumelörtsi, suvel aga niiske, tuulise ja jaheda ilma. Tuule kiirus on mere­rannikul ja Lääne-Eesti saarestikus palju suurem kui sisemaal, kuigi meretuuled ulatuvad ka kaugele sisemaale. Talvel on rannikul õhu­temperatuur kõrgem kui sisemaal. Läänemeri avaldab tugevat soojendavat mõju. Selle tõttu on kõige külmema kuu veebruari keskmine õhu­temperatuur Lääne-Eesti saarestikus –4 °C, mandril aga kuni –7,5 °C.

Suve alguses tõuseb õhutemperatuur rannikult sisemaa suunas. Suve lõpuks on aga juulikuu keskmine temperatuur igal pool Eestis enamasti 17 °C kuni 17,5 °C. Jahedam on juulis üksnes Hiiumaal ja Saaremaa lääne­rannikul ning Tallinna ümbruses.

Eestis sajab aastas keskmiselt 500–700 mm, kuid rannikul on sademeid vähem. Ranniku madal pinnamood ei soodusta sademete teket, kuigi merel niiskust jätkub. Kõige vähem sajab Lääne-Eesti saarte piirkonnas.

Läänemeri pehmendab rannikualade kliimat. Seetõttu on mõne kilomeetri kaugusel rannikust vähem öökülmi ja äikest, kuid rohkem tuuliseid ilmu.

1. Kas õhutemperatuuri amplituud on mere ääres suurem või väiksem kui sisemaal? Miks?
2. Kellele on ilmateates mõeldud tormihoiatused?
3. Millal on rannikul kõige tõenäolisemalt tuulevaikus ja miks?