„ Tuleks juba kiiremini kevad ja suvi!” igatses Liisa ühel pilvisel õhtul. „Saaks jälle mere äärde või mõnele armsale saarele.” Paulile tuli meelde, kuidas nad eelmisel suvel Vormsis Rumpo ranna lähedaste laidude linnukolooniaid vaatlesid. Saarel matkates märkasid lapsed muudki huvitavat: kiviklibuseid ja liivarandu, väikesi lahesoppe ja merre ulatuvaid maasääri. „Vaja hakata plaani pidama, millist Eesti paika järgmisel suvel külastada,” arvas ta. Liisa oli vahepeal kaardi lahti löönud ja vedas nüüd näpuga mööda põhjaranniku poolsaari. „Siingi paistab palju huvitavat,” teatas ta. Lapsed kutsusid kaardi juurde ka ema ja isa ning koos hakatigi suverändude plaani arutama.
- Milline on Läänemere rannik Eestis?
- Mis iseloomustab laugrannikut ja mis järsakranda?
Rand ja rannik
Rannajoon on maismaa ja mere vaheline piir. Rannajoonest maismaa poole jääb rand. Rannik hõlmab ranna koos viimase naabruses oleva maismaa ja merega ning rannalähedaste saartega.
Töö kaardiga
Näita Eesti füüsilisel kaardil, kus on Lääne-Eesti rannajoon, rand ja rannik.
Rand ja rannik on pidevalt merelainete ja tuule mõju all. Kui rannik on madal ja maapind merest kaugemal kerkib aeglaselt, on tegemist laugrannikuga. Eesti rannik on tervikuna laugrannik. Kui rannas on mitmekümne meetri kõrgune paekivist püstloodne sein, siis on tegemist panga ehk klindiga ja vastav rand on pank ehk järsakrand. Kohati on pank otse mere ääres, mõnel pool aga nihkub rannast kaugemale sisemaa poole. Siis jääb mere ja panga vahele rannikumadaliku riba. Pank on kõige kõrgem Ontikal, ulatudes 56 meetrini. Pank kui haruldane pinnavorm ja meie uhkemaid looduslikke vaatamisväärsusi on Eestis looduskaitse all. Seepärast oli seda kujutatud ka meie 100-kroonisel rahatähel. Pankranniku kaunimad osad on Rannamõisas, Türisalus, Mustjalas, Paldiskis ja mujal.
Töö kaardiga
Leia „Eesti atlase” pinnakatte ja pinnavormide kaardi (lk 5) legendist pankranniku leppemärk. Uuri pankranniku levikut Eesti rannikul. Kus on pank kõige pikem ja pidevam? Kus asub pankrannik otse mere ääres, kus merest kaugemal? Mõõda joonlauaga vahemaad ja arvuta vastavalt mõõtkavale välja, mitme kilomeetri kaugusel asub pankrannik merest Lahemaal.
Lauskrand on madal, enamasti liiva- või kivirand. Lääne-Eestis on lauskrannad Matsalus ja Paralepas. Eriti kaunid liivarannad on Narva-Jõesuus, Võsul, Kloogarannas, Pärnus ja mujal. Neid kasutatakse puhke- ja suvituspaikadena.
Rannikut kujundavad päevast päeva lained, hoovused, tuuled ja merejää. Lained kannavad kokku liiva ja kive või viivad neid hoopis minema. Lainetel, eriti tormilainetel on tohutu purustav jõud. Nad murravad pangast lahti suuri kivikamakaid. Nii tekivad rusukalded. Lained suudavad kokku kuhjata ka mitmesaja meetri pikkusi, suhteliselt jämedast kivimmaterjalist võimsaid rannavalle.
Oluline osa on rannas tuulel. Tuul kuhjab liiva luideteks või puhub selle hoopis minema. Talvel on rannik merejää mõju all. Jääl on tohutu purustav toime. Eriti tugevasti lõhub randa tormiga randa lükatav jää. Paljud Eesti ranniku saared on väga väikesed.
Laiud, rahud ja karid
Väikesi saari, mille läbimõõt on tihti vaid mõnisada meetrit, kutsutakse laidudeks.
Töö kaardiga
Millised laiud asuvad Hiiumaa ja Vormsi ümbruses? Saaremaa ja Muhu ümbruses? Kihnu väinas?
Laidudest veel väiksemad saarekesed on rahud. Mõne rahu läbimõõt on kõigest mõnikümmend meetrit ja need ulatuvad vaid mõne kivikuhjatisena üle merepinna. Suuremate tormide ajal ujutavad lained rahud vahel tervenisti üle. Kui kivised merepõhja kõrgendikud vee alt välja ei paista, on tegemist karidega. Nendes kohtades tekib mere peal vahune veevall. Vahuste lainete järgi saab merel määrata karide asukohta. Tülikad on ka veealused liiva- ja kruusakuhjatised – leetseljakud. Meremeestele kujutavad veealused madalad tõsist ohtu. Madalate ümbrus on tähistatud meremärkidega.
Viimase miljoni aasta jooksul on Eesti ala olnud korduvalt kaetud mitme kilomeetri paksuse mandrijääga. Jää oli väga raske ja surus maakoore allapoole. Pärast jää sulamist 10 000 aastat tagasi hakkas maakoor aeglaselt endisesse asendisse tagasi liikuma. Seetõttu kerkib Eesti rannik aeglaselt veest välja, igal aastal mõne millimeetri võrra. Kui rannik tõuseb, siis meri taandub ja Eesti maismaaosa suureneb. Maakoore aeglase kerkimise tagajärjel tekib Eesti rannikul uusi saari. Mõned rannikulähedased saared aga ühinevad mandriga ja muutuvad poolsaarteks. Sellised on näiteks Noarootsi ja Paljassaare poolsaar.
Saaremaast ja Hiiumaast saab manner
Jääaja lõppedes oli vee all peaaegu kogu praegune Lääne-Eesti mandriosa. Teades maakerke kiirust, on võimalik välja arvestada, milline on mandri ja mere piir Eesti aladel näiteks 3000 aasta pärast. Arvestused näitavad, et selleks ajaks peaks suurem osa praegusest Väinamerest ja samuti Saaremaa ja Hiiumaa olema mandri osad.
Pean meeles
Rannajoonest maismaa poole jääb rand.
Rannik hõlmab ranna koos viimase naabruses oleva maismaa ja merega ning rannalähedaste saartega.
Kui rannik on madal ja maapind merest kaugemal kerkib aeglaselt, on tegemist laugrannikuga.
Kui rannas on mitmekümne meetri kõrgune paekivist püstloodne sein, siis on tegemist panga ehk klindiga ja vastav rand on järsakrand.
Küsimusi ja ülesandeid
- Võrdle järsakranda ja lauskranda. Mille poolest nad sarnanevad, mille poolest erinevad?
- Millisel rannal oled käinud?
- Milliseid lainetuse, tuule või jää tegevuse jälgi oled rannas märganud?
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Kus asub Narva klindilõik? Millisteks osadeks see jaguneb ja mis seda iseloomustab?
- Mis on maasäär? Kus asub Sõrve säär ja mis seda iseloomustab?
