Paulile ja Liisale meeldis suvel liivarannas väga. Kuid millegipärast oli see kohati kaetud mingite pruunide taimejäänuste vallidega. Neile peale astudes võis teinekord pahkluuni pehmesse niiskesse poollagunenud taimemassi sisse vajuda. See ei olnud meeldiv tunne. Pealegi haises see mass kahtlaselt, nagu oleks roiskumas. „Mis reostus see siin merekaldal küll on?” küsis Paul emalt. „See ei ole üldse reostus,” teatas ema. „Need on pruunvetikad, mis kasvavad mere põhjas ja mille lained on nüüd kaldale uhtunud. Vanasti pidas rannarahvas seda väga väärtuslikuks kraamiks ja kandis põllule väetiseks.”
- Milliseid vetikaid leidub Läänemere põhjas?
- Milline roll on merepõhja vetikatel mere elustikus?
Vetikate roll elukoosluses
Merevetikad täidavad mere elukoosluses sedasama rolli, mis maismaataimed kuival maal. Nad on elukoosluses tootjateks, kes valmistavad fotosünteesi käigus orgaanilist ainet. Merevetikad on mereloomadele asendamatuks toiduks. Nad toodavad ka hapnikku, mida loomad vajavad hingamiseks.
Osa vetikatest on imeväikesed ja hõljuvad meres vabalt ringi. Nemad moodustavad taimhõljumi. Osa vetikataimedest on aga palju suuremad ja kinnituvad merepõhja.
Erinevad vetikaliigid paiknevad mere põhjas erinevas sügavuses. Kõige madalamas vööndis on rohevetikad, neist sügavamal pruunvetikad ja kõige sügavamal punavetikad. Miks jagunevad vetikad eri sügavustesse värvuse järgi? Põhjus on selles, et tugevama valguse käes suudavad päikeseenergiat kõige tõhusamalt siduda rohelise värvusega taimed, nõrgema valguse käes aga punakat tooni vetikad.
Rohevetikad
Rohevetikad näevad mere põhjas välja nagu peopesasuurused erkrohelised habemetuustid. Nad eelistavad kasvada väikese soolsusega madalas vees, mitte palju sügavamal kui üks meeter. Rohevetikate vööndit kutsutakse „mereloomakeste lasteaiaks”. Siin sebib ringi arvutu hulk selgrootute vastseid.
Pruunvetikad
Pruunvetikad on enamasti pruunid. Suurim ja tuntuim pruunvetikaliik on põisadru. Põisadru nimetus tuleneb sellest, et tal on küljes õhuga täidetud põiekesed. Põiekesed hoiavad taime püsti. Põisadru kasvab tihti kuni 5 meetri sügavuses vees. Kohati leidub teda nii tihedalt, et moodustab otsekui veealuseid põõsastikke. Seal kihab mitmekesine elu. Taimede ümber elab tigusid, karpe ja muid selgrootuid. Siin leiavad endale söögi- ja pelgupaiga kalamaimud, aga ka röövkalad, kes toituvad kalamaimudest. Mere osades, kus põisadru väljad mingil põhjusel, näiteks tiheda laevaliikluse tõttu hävivad, vaesub ka muu elustik. Rannakülade elanikud on kasutanud põisadrut põldudel väetisena.
Punavetikad
Punavetikad on, nagu nimetuski ütleb, sageli punaka värvusega. Nad vajavad kasvamiseks soolasemat vett kui rohe- ja pruunvetikad. Punavetikad asuvad tavaliselt 5 meetrist sügavamal. Siin ei ole elustik enam nii rikkalik kui madalamas vees. Ühel punavetikaliigil on oluline tähtsus maiustuste tootmisel. Nimelt saadakse agarikust tarretavaid aineid, mida tarvitatakse näiteks marmelaadi valmistamisel.
Pean meeles
Osa merevetikaid hõljub meres vabalt ringi. Nad moodustavad taimhõljumi.
Rohevetikaid leidub merepõhja kõige madalamates osades.
Pruunvetikad kasvavad merepõhjas rohevetikatest sügavamal. Suurim ja tuntuim neist on põisadru.
Punavetikad kasvavad merepõhjas sügavamal kui pruunvetikad. Ühte punavetikaliiki, agarikku, kasutatakse toiduainetööstuses näiteks marmelaadi valmistamisel.
Küsimusi ja ülesandeid
- Kuidas jaotuvad vetikad merepõhjas sügavuse järgi?
- Kirjelda põisadrut. Milline on selle tähtsus olnud põllumulla viljakusele?
- Mis vetikaliik on agarik ja mida sellest valmistatakse?
Hiiumaal Kassari lahes kasvab Euroopa meredes haruldane punavetikate kooslus. See koosneb keskmiselt 10 cm paksusest vetikatevaibast, mille pindala on mitmeid ruutkilomeetreid. Üks sealsest kahest punavetikaliigist kannab nime agarik ja seda kasutatakse toorainena toiduaine-, kosmeetika- ja ravimitööstuses. Kassari lahest on agarikku töönduslikult välja püütud juba üle poole sajandi. Samaaegselt jälgitakse, et agarikku ei püütaks liiga palju ja et vetikaliik suudaks merepõhjas looduslikult taastuda.
Millises Eesti veekogus leidub agarikku?
Milleks agarikku kasutatakse?
- Kosmeetikatööstuses
- Toiduainetööstuses
- Ravimitööstuses
Miks ei tohi liiga palju agarikku koguda?
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Joonista erineva sügavusega merepõhja skeem ning paiguta sinna erinevad merepõhja vetikad.
- Milliseid olendeid elab pruunvetika puhmaste juures?
- Mis põhjustel võivad pruunvetika puhmastikud hävida ja mida see endaga kaasa toob?
- Vaata YouTube’i sarjast „Märka merd” videoid „Põisadru”, „Agarik”.
