Samal suvisel mererannal kõndides otsisid Liisa ja Paul merikarpe. „Vaata, kui ilusa roosa karbi ma leidsin! Kogun neid nii palju, et teen endale kaelakee. Küll sügisel meie klassi tüdrukud siis imestavad!” kõneles Liisa õhinal Paulile. „Aga mina kogun neid tumesiniseid, need on palju suuremad kui sinu omad,” tahtis Paul Liisat oma leidudega üle trumbata. „Oih, keegi puges mulle talla alla!” kiljatas korraga Liisa, kes oli astunud madalasse vette. Nüüd nägi ta, kuidas ta jala juurest liugles mööda merepõhja kaugemale lepalehe suurune lame pruuni värvi kalake. „Seda sa küll kartma ei pea, see on ju lestakala poeg,” teadis Paul.
- Milliseid karbiliike ja muid selgrootuid leidub Läänemeres?
- Milliseid kalu elab Läänemeres?
Selgrootud
Selgrootutest loomadest elab Läänemeres nagu järveski palju loomhõljumit. Nendegi hulk sõltub taimhõljumi rohkusest ja allub samadele seaduspärasustele nagu järve elukoosluses (seda õppisid 5. klassi loodusõpetuses). Kaldaäärses vees võib peaaegu kõikjal leida sõrmeküüne pikkusi kirpvähilisi. Neil on loogakujuliselt kõver ja külgedelt lapik keha. Kirpvähilised elatuvad hõljumist, vetikatest ja surnud orgaanilisest ainest. Nad ise on oluliseks toiduks paljudele kaladele.
Põhjaloomadest on elukoosluse jaoks suure tähtsusega mitmed karbiliigid. Söödav rannakarp on saanud oma nimetuse sellest, et kõlbab söögiks ka inimesele. Karbi poolmed on pealt mustjad või tumesinised, eestotsast teravalt ahenevad. Meil leiduvad rannakarbid ei ole tavaliselt pikemad kui 3 cm. Soolasema veega Taani väinades on sama liik kolm korda suuremate mõõtmetega. Rannakarbid kinnituvad kividele ja asustavad neile sobivaid elupaiku hiigelkogumikena. Täiskasvanud rannakarbid ei liigu peaaegu üldse, toidu ja hapniku hangivad nad ümbritsevast veest. Nende peamiseks toiduks on orgaanilised jäänused ning loomhõljum. Ise on rannakarp asendamatuks toiduks paljudele kaladele, näiteks lestale, ja lindudele, nagu hahale. Balti lamekarbi poolmed on siledad ja valget või roosakat tooni. Teiste Läänemere karbiliikidega võrreldes talub ta vähesoolast vett kõige paremini. Seetõttu võib tema kodasid leida ka näiteks Soome lahe magedamates osades, kus söödavat rannakarpi ei leidu. Söödav südakarp elab madalas vees. Oma jala abil suudab ta liikuda väikeste hüpetega. Toitub väiksematest loomadest ja vetikatest.
Kalad
Läänemere olulised kalad on kilu, räim, lest, tursk. Räim on tähtis püügikala. Ta on tegelikult Atlandi ookeanis elava heeringa Läänemeres elav vorm, mis Läänemere riimvees on arenenud kääbuskasvuliseks. Räim toitub loomhõljumist, peamiselt kirpvähilistest. Ta ise on toiduks paljudele kaladele, lindudele, hüljestele. Räime arvukus Läänemeres kõigub aastati tugevasti.
Oluline püügikala on ka lest. Lesta keha on lapik ja mõlemad silmad asetsevad keha pealmisel küljel. Lesta põhitoiduks on karbid, kirpvähilised, merikilgid ja teised selgrootud loomad.
Ka Läänemere tursk on nii nagu räim, võrreldes Atlandi ookeanis elava liigikaaslasega palju väiksemat kasvu. Tursa iseloomulikuks tunnuseks on alalõua küljes rippuv poise, mis on talle maitsmis- ja kompimiselundiks, kui ta merepõhjast toitu otsib. Noored tursad toituvad peamiselt põhjaloomadest, täiskasvanud aga teistest kaladest. Tursk on Läänemere lõunaosas oluline püügikala.
Läänemeres elab ka siirdekalu. Need on kalad, kes kudemiseks lähevad mageveekeskkonnast merre (näiteks angerjad) või vastupidi, riimveest magevette (näiteks siig ja teised lõhelised).
Pean meeles
Läänemere selgrootute loomade tüüpilised esindajad on kirpvähilised ja merepõhjas elavad karbiliigid, nagu söödav rannakarp, balti lamekarp ja söödav südakarp.
Läänemere olulised kalad on kilu, räim, lest, tursk.
Küsimusi ja ülesandeid
- Millest toituvad kirpvähilised ja kellele on nad ise saagiks?
- Millest toituvad söödav rannakarp ja söödav südakarp?
- Kes söövad söödavat rannakarpi?
- Kuidas on omavahel sugulased atlandi heeringas ja räim?
- Mis on lesta peamiseks toiduks?
- Kes on siirdekalad?
See onja ta sööb.
See onja ta sööb.
See onja ta sööb.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Vaata e-raamatu „Praktilisi töid Läänemere teemadel” ja leheküljelt 12, milliseid selgrootute loomaliikide esindajaid elab Läänemeres lisaks siinses õpikus tooduile.
- Vaata YouTube’i sarjast „Märka merd” videot „Räim”.
