Liisa ja Paul olid klassiekskursioonil Matsalus. Kui kirjeldamatult palju erinevaid linde siin oli! Suurem osa neist olid lastele täiesti tundmatud. Loodusgiid viis lapsed linnuvaatlustorni ja andis neile kätte binoklid. Liisale meeldisid kõige rohkem luiged. Nüüd sai ta giidilt teada, et parajasti on näha kahte liiki luiki. Kühmnokk-luigel on nokal must kühm, laululuigel kühmu pole. Liisa kuulis, et kühmnokk-luik on Eestis olnud haudelind juba aastakümneid. Aga laululuigega on toimunud muutused. Varem oli ta vaid läbirändav lind, kuid nüüd on igal aastal aina rohkem paare jäänud Eestisse ka pesitsema. „Küll oleks tore, kui laululuik ühel kevadel ka meie kodujärve kaldale pesa teeks!” sõnas Liisa Paulile.
- Kes on haude- ja kes rändlinnud?
- Milliseid linnuliike võib mererannal kohata?
Rändlinnud jagunevad kaheks
Läänemere linnustik jaguneb kahte suurde rühma. Läbirändavatele lindudele on Eesti ajutiseks peatuskohaks kevaditi ja sügiseti. Haudelinnud jäävad Eestisse suveks pesitsema ja poegi välja hauduma. Läbirändavad linnuliigid on kevaditi teel põhja poole ja sügiseti lõuna poole. Rannas lindude rännet jälgides võib näha ülevat vaatepilti. Siis on mere läheduses liikumas ja häälitsemas tuhandeid sulelisi. Kogu rändehooaja jooksul liigub meilt aga läbi miljoneid linde.
Haudelinnud
Haudelindude seas on hulgaliselt selliseid, kes võivad pesitseda nii mere ääres kui ka sisemaal, näiteks järvede lähistel. Seesugused on näiteks kajakad ja luiged. Tavalisemaid kajakaliike on naerukajakas. Teda on kerge ära tunda pea tumeda esiosa järgi. Oma nime on ta saanud lärmaka häälitsuse tõttu, mis mõnikord meenutab naeru. Naerukajakad pesitsevad kolooniatena. Mere ääres elavate naerukajakate peamiseks toiduks on kalad ja muud väikesed veeloomad. Aga ta püüab ka õhust putukaid ja maapinnalt putukaid, tigusid, konni ja muid väikseid loomi.
Üks kaunimaid pesitsejaid on kühmnokk-luik. Ta teeb oma kõrge kuhilataolise pesa tihti roostikku. Oma nime on ta saanud musta kühmu järgi nokal. Luige peamiseks toiduks on veetaimed.
Võimsaim röövlind Eestis, kes võib pesitseda nii järve kui ka mere lähistel, on merikotkas. Merikotka tiibade siruulatus võib küündida üle kahe meetri. Tema toiduks on suuremad kalad, veelinnud, nende pojad, samuti väiksemad imetajad, aga ka raiped.
Siiski leidub ka linnuliike, kes tüüpiliselt pesitsevad ainult mere ääres. Niisugused on näiteks hahk, merisk, jääkoskel.
Pean meeles
Läänemere linnustik jaguneb kahte suurde rühma: läbirändavad ja haudelinnud.
Paljud haudelinnud, nagu kajakad, luiged, merikotkad, võivad pesitseda nii mere ääres kui ka sisemaal, näiteks järvede lähistel.
Leidub ka linnuliike, kes tüüpiliselt pesitsevad ainult mere ääres. Niisugused on näiteks hahk, merisk, jääkoskel.
Küsimusi ja ülesandeid
- Kes on läbirändajad ja kes haudelinnud?
- Kuidas ära tunda naerukajakat?
- Milline on kühmnokk-luige pesa?
- Mida sööb merikotkas?
- Läbirändavad linnud hauduvad kevadel Eesti rannikul pojad välja ja rändavad siis edasi põhja poole.
- Hahk on Eestis haudelind.
- Merikotkas pesitseb vaid mere ääres.
- Kühmnokk-luik ehitab kõrge kuhilataolise pesa.
- Naerukajakal on pea esiosa must.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
Selgita interneti või raamatute abil, kuidas ära tunda hahka, meriskit, jääkosklat, millised on nende pesad ja mida nad söövad.
