Läänemere mõju inimtegevusele ja rannaasustuse kujunemisele

Põhjarannikul asuva Lahemaa rahvuspargi üks kauneimaid pärleid on Palmse mõisakompleks.

Ühel pühapäevaõhtul võtsid Paul ja Liisa koos ema-isaga taas lahti Eesti kaardi. Suverändude plaan tahtis täpsemat edasi­arutamist. Oli juba otsustatud, et sel korral sõidetakse põhja­rannikule, tutvuma sealsete kaunite ranna­asulate ja kaluri­küladega. Paul oli internetist lugenud Altja kaluri­külast ja sealsest looduslikust matkarajast. Isa teadis koguni rääkida, et väikesi külasid, kus tegeldakse veelgi kalapüügiga, on sealkandis teisigi. Kunagi on sealsetes külades tegeldud ka sala­kauba­veoga ja ehk isegi piraatlusega, teadis ta lisada. Ema arvas aga, et tuleb kindlasti külastada ka Viinistut, kus endise kaluriküla vanasse kala­külm­hoonesse on asutatud tänapäevane kunstimuuseum.

  • Millised olid ja on Läänemere-äärsete piirkondade peamised tegevusalad?

Ajalugu

Arheoloogilised leiud Läänemere äärest on tõestanud, et kala­püügiga tegeldi seal juba kiviajal. Vanimad tõendid kaluri­küladest on 5000 aastat vanad.

300 aastat (u 800–1050 pKr) valitsesid Läänemerd Skandinaavia viikingid, kellest osa elas ka Saaremaal. 11. sajandi teisel poolel võtsid Skandinaavia viikingite Läänemere röövretked üle baltlased, liivlased ja eestlased. Taani kuningas moodustas isegi suure mere­kaitse­väe, et oma maad röövlite eest kaitsta.

13. sajandil elas Mandri-Eesti lääneranniku ja lääne­poolsete saarte ranna­külades rootsi­keelne elanik­kond. Nende peamisteks tegevus­aladeks olid kalapüük, karja­kasvatus, maaharimine, meresõit ja hülge­küttimine. Viimane oli eriti levinud Liivi lahes asuva Ruhnu saare elanike hulgas. Prangli saar ja Naissaar olid hansa­kaup­meeste hirm, sest sealt ründasid mööduvaid kauba­laevu piraadid.

Noarootsi kirik Läänemaal
Ruhnu saare neli kõige tähtsamat asja on ülemisel pildil – Ruhnu naine, Ruhnu mees, hüljes ja paat.

Kalapüük oli hooajaline tegevus, mis kestis üksnes seni, kuni inimesed olid kogunud endale aastase kalavaru. Pärast seda jätkati põllu­töödega. Kui enda vajadustest jäi kala üle, vahetati seda ka vilja vastu. Hiljem hakati kala müüma raha eest.

Pika traditsiooniga on olnud hülgepüük. Kõige aktiivsemateks hülgeküttideks olid Ruhnu ja Vormsi saare ning Mandri-Eesti lääneosa ranna­rootslased. Hülgeid kütiti ka Kihnus ja Soome lahe rannikul. Kõige rohkem kütiti viiger­hüljest, vähem hall­hüljest. Hülge­jahiks kasutati Ruhnu saarelt pärinevaid traditsioonilisi kahe­mastilisi purjekaid – jaalasid.

Ruhnu uus ja vana kirik
Ruhnu vana kiriku sisevaade
Hülgeküti kõige suurem varandus oli tema purjepaat – jaala. Meresõiduki tähtsust igapäevaelus näitab Ruhnu puukirikus aukohal rippuv jaala mudel.
Hülgepüügil kasutatud harpuuni metallotsik

13.–17. sajandini pidasid kaubalaevad Läänemerel aktiivset kaubavahetust rohkem kui saja linna vahel. Kaubandusega kaasnes sageli piraatide tegevus. Viimased tegutsesid piirkondades, kus oli võimalik kergemini kaubalaevu rünnata. Kuid oht ei varitsenud üksnes merel, vaid ka kaldal. Kohalikud elanikud süütasid kaldal tulesid, et eksitada meremehi, põhjustada laevahukk ja pärast seda laev tühjaks röövida.

Läänemeri tänapäeval

Prangli saarel on meresõiduvahendina kasutusel traditsiooniline paat – eistuk.

Tänapäeval on meresõit ja kaubandus ranniku­alade jaoks endiselt oluline. Traditsiooniline kalapüük on aga hääbumas. Selle põhjuseks on moodsate kala­püügi­vahendite kasutusele­võtt. Paljudest kaluri­küladest ja -linnadest on saanud kuurordid. Osa endistest kaluritest on hakanud turistidele pakkuma harrastus­püügi võimalusi. Nagu minevikus, on Läänemerel seda ümbritsevate riikide majanduses ka täna­päeval oluline roll. Tava­päraste mere kasutus­viiside kõrvale on tekkinud uued võimalused. Näiteks saab tuule ja lainete tekitatud energiat kasutada alternatiivse energia­allikana.

Läänemeri on üks kõige tihedama laeva­liiklusega piirkondi maailmas. Tähtsamad laevateed kulgevad läbi Taani väinade Soome lahe sadamatesse – Peterburi, Helsingisse ja Tallinna.

Osa laevadest veab konteinereid, traktoreid, autosid, haagiseid, veokeid, väetist, teravilja, puitu, metalli ja sütt. Läänemerel liiguvad nafta­tankerid, reisilaevad ja muud tüüpi laevad.

Tallinna sadamaala

Läänemeri pakub palju puhke- ja reisivõimalusi. Turismi areng on tihedalt seotud sadamatega. Kõige populaarsemad kuurordid meelitavad igal aastal kohale tuhandeid puhkajaid, kaugemad ranna­asulad aga sobivad maaturismiks. Üha suurem on huvi purjetamise, loheja purje­laua­sõidu ning sukeldumise vastu. Väikesed kala­sadamad muutuvad jahi­sadamateks. Turiste meelitavad uued teenused – kala­paadiga linnu­vaatlused või lihtsalt lõbusõidud merel.

Vormsit mandriga ühendav parvlaev Ormsö

Põhjaranniku kuulus kapteniteküla

Käsmu

Käsmu on Põhja-Eesti rannaküla, mida on esma­kordselt mainitud aastal 1453. Algselt oli see suvine kala­püügi­koht. Püsiasustus tekkis sinna 16. sajandil. Kuna pinnas seal eriti viljakas pole, sai Käsmu elanikele peamiseks tulu­allikaks meri. Ent üksnes kalasaagist ei piisanud, mistõttu hakkas juba tollal arenema kauba­vahetus Soomega. Järgnevate sajandite vältel kujunes Käsmu külas välja väga tugev mere­sõidu- ja kaubandus­traditsioon. Merenduslikult aktiivseimaks perioodiks oli 19. sajand ja 20. sajandi esimene pool. Käsmus asus üks suurimaid Tsaari-Venemaa kauba­laevastikke. Enne II maailma­sõda oli sinna registreeritud 54 laeva. Oma mere­sõidu­ajaloo vähem kui saja aasta jooksul sirgus Käsmust 64 kaptenit. Maksimaalselt elas külas korraga 25 kaptenit. Käsmu ise­loomu­likuks jooneks olid (ja on tänini) valged kapteni­majad ja kõrged lipumastid. Valge värv oli kaptenite privileeg.

Üks kaugsõidukapten Oskar Tiidemanni (1874–1963) majadest, mis ehitatud aastal 1890.
Käsmu rand

Kuna meremehed said palka Inglise valuutas, oli ka kohalikus poes võimalik maksta naeltes. Teenitud raha investeeriti laevadesse. Käsmu esimesed suuremad laevad osteti raha eest, mis oli teenitud illegaalse soola­kauple­misega. Vanade meretavade kohaselt loeti kogu merega seotud tulu seaduslikuks. Käsmu küla tegid rikkaks kolm põhimõtet: mitte võtta võlgu, mitte panna raha panka ning mitte raisata raha kindlustusele.

Käsmu oli ka populaarne kunstnike, kirjanike ja õppejõudude suvituspaik ning on seda tänapäevalgi. Praegu on seal ainult sada püsielanikku, neist enamik pensionärid. Suvel aga kasvab inimeste arv külas kümne­kordseks. Piirkond on ühtlasi Euroopas esikohal rändrahnude hulga poolest. Käsmu rannas asub „õnne­kivi­hunnik”, kuhu igaüks võib asetada kivi ja siis midagi soovida (see peaks täide minema). Arvatakse, et esimese kivi asetas sinna 17. sajandil Rootsi kuningas. Aastal 1940 kivihunnik hävitati, kuid taastati aastal 1972.

Allikas: „Läänemeri – meie ühine ja kordumatu aare”,
​Balti Keskkonnafoorum 2009

„Õnnekivihunnik” Käsmu rannas

Pean meeles

Rannaelanike jaoks on meri toidu- ja sissetulekuallikas.

Küsimusi ja ülesandeid

  1. Millega tegeldi vanasti Läänemere rannikul?
  2. Millega tegeldakse seal tänapäeval? Miks?
  3. Kuidas on Läänemeri mõjutanud inimtegevust?
  4. Millist mõju on Läänemeri avaldanud rannaasustusele?

Saar, kus tegutsesid mereröövlid.

Edasimõtlemiseks ja uurimiseks

  1. Rühmatöö. Iseloomustage veebimaterjalide või kirjanduse abil Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust ühe vabalt valitud või õpetaja poolt määratud rannikupiirkonna näitel.
  2. Leidke YouTube’ist videoid Lahemaa rahvuspargi kohta, iseloomustage sealseid vaatamisväärtusi ning nende kaitset.