Ühel pühapäevaõhtul võtsid Paul ja Liisa koos ema-isaga taas lahti Eesti kaardi. Suverändude plaan tahtis täpsemat edasiarutamist. Oli juba otsustatud, et sel korral sõidetakse põhjarannikule, tutvuma sealsete kaunite rannaasulate ja kaluriküladega. Paul oli internetist lugenud Altja kalurikülast ja sealsest looduslikust matkarajast. Isa teadis koguni rääkida, et väikesi külasid, kus tegeldakse veelgi kalapüügiga, on sealkandis teisigi. Kunagi on sealsetes külades tegeldud ka salakaubaveoga ja ehk isegi piraatlusega, teadis ta lisada. Ema arvas aga, et tuleb kindlasti külastada ka Viinistut, kus endise kaluriküla vanasse kalakülmhoonesse on asutatud tänapäevane kunstimuuseum.
- Millised olid ja on Läänemere-äärsete piirkondade peamised tegevusalad?
Ajalugu
Arheoloogilised leiud Läänemere äärest on tõestanud, et kalapüügiga tegeldi seal juba kiviajal. Vanimad tõendid kaluriküladest on 5000 aastat vanad.
300 aastat (u 800–1050 pKr) valitsesid Läänemerd Skandinaavia viikingid, kellest osa elas ka Saaremaal. 11. sajandi teisel poolel võtsid Skandinaavia viikingite Läänemere röövretked üle baltlased, liivlased ja eestlased. Taani kuningas moodustas isegi suure merekaitseväe, et oma maad röövlite eest kaitsta.
13. sajandil elas Mandri-Eesti lääneranniku ja läänepoolsete saarte rannakülades rootsikeelne elanikkond. Nende peamisteks tegevusaladeks olid kalapüük, karjakasvatus, maaharimine, meresõit ja hülgeküttimine. Viimane oli eriti levinud Liivi lahes asuva Ruhnu saare elanike hulgas. Prangli saar ja Naissaar olid hansakaupmeeste hirm, sest sealt ründasid mööduvaid kaubalaevu piraadid.
Kalapüük oli hooajaline tegevus, mis kestis üksnes seni, kuni inimesed olid kogunud endale aastase kalavaru. Pärast seda jätkati põllutöödega. Kui enda vajadustest jäi kala üle, vahetati seda ka vilja vastu. Hiljem hakati kala müüma raha eest.
Pika traditsiooniga on olnud hülgepüük. Kõige aktiivsemateks hülgeküttideks olid Ruhnu ja Vormsi saare ning Mandri-Eesti lääneosa rannarootslased. Hülgeid kütiti ka Kihnus ja Soome lahe rannikul. Kõige rohkem kütiti viigerhüljest, vähem hallhüljest. Hülgejahiks kasutati Ruhnu saarelt pärinevaid traditsioonilisi kahemastilisi purjekaid – jaalasid.
13.–17. sajandini pidasid kaubalaevad Läänemerel aktiivset kaubavahetust rohkem kui saja linna vahel. Kaubandusega kaasnes sageli piraatide tegevus. Viimased tegutsesid piirkondades, kus oli võimalik kergemini kaubalaevu rünnata. Kuid oht ei varitsenud üksnes merel, vaid ka kaldal. Kohalikud elanikud süütasid kaldal tulesid, et eksitada meremehi, põhjustada laevahukk ja pärast seda laev tühjaks röövida.
Läänemeri tänapäeval
Tänapäeval on meresõit ja kaubandus rannikualade jaoks endiselt oluline. Traditsiooniline kalapüük on aga hääbumas. Selle põhjuseks on moodsate kalapüügivahendite kasutuselevõtt. Paljudest kaluriküladest ja -linnadest on saanud kuurordid. Osa endistest kaluritest on hakanud turistidele pakkuma harrastuspüügi võimalusi. Nagu minevikus, on Läänemerel seda ümbritsevate riikide majanduses ka tänapäeval oluline roll. Tavapäraste mere kasutusviiside kõrvale on tekkinud uued võimalused. Näiteks saab tuule ja lainete tekitatud energiat kasutada alternatiivse energiaallikana.
Läänemeri on üks kõige tihedama laevaliiklusega piirkondi maailmas. Tähtsamad laevateed kulgevad läbi Taani väinade Soome lahe sadamatesse – Peterburi, Helsingisse ja Tallinna.
Osa laevadest veab konteinereid, traktoreid, autosid, haagiseid, veokeid, väetist, teravilja, puitu, metalli ja sütt. Läänemerel liiguvad naftatankerid, reisilaevad ja muud tüüpi laevad.
Läänemeri pakub palju puhke- ja reisivõimalusi. Turismi areng on tihedalt seotud sadamatega. Kõige populaarsemad kuurordid meelitavad igal aastal kohale tuhandeid puhkajaid, kaugemad rannaasulad aga sobivad maaturismiks. Üha suurem on huvi purjetamise, loheja purjelauasõidu ning sukeldumise vastu. Väikesed kalasadamad muutuvad jahisadamateks. Turiste meelitavad uued teenused – kalapaadiga linnuvaatlused või lihtsalt lõbusõidud merel.
Põhjaranniku kuulus kapteniteküla
Käsmu on Põhja-Eesti rannaküla, mida on esmakordselt mainitud aastal 1453. Algselt oli see suvine kalapüügikoht. Püsiasustus tekkis sinna 16. sajandil. Kuna pinnas seal eriti viljakas pole, sai Käsmu elanikele peamiseks tuluallikaks meri. Ent üksnes kalasaagist ei piisanud, mistõttu hakkas juba tollal arenema kaubavahetus Soomega. Järgnevate sajandite vältel kujunes Käsmu külas välja väga tugev meresõidu- ja kaubandustraditsioon. Merenduslikult aktiivseimaks perioodiks oli 19. sajand ja 20. sajandi esimene pool. Käsmus asus üks suurimaid Tsaari-Venemaa kaubalaevastikke. Enne II maailmasõda oli sinna registreeritud 54 laeva. Oma meresõiduajaloo vähem kui saja aasta jooksul sirgus Käsmust 64 kaptenit. Maksimaalselt elas külas korraga 25 kaptenit. Käsmu iseloomulikuks jooneks olid (ja on tänini) valged kaptenimajad ja kõrged lipumastid. Valge värv oli kaptenite privileeg.
Kuna meremehed said palka Inglise valuutas, oli ka kohalikus poes võimalik maksta naeltes. Teenitud raha investeeriti laevadesse. Käsmu esimesed suuremad laevad osteti raha eest, mis oli teenitud illegaalse soolakauplemisega. Vanade meretavade kohaselt loeti kogu merega seotud tulu seaduslikuks. Käsmu küla tegid rikkaks kolm põhimõtet: mitte võtta võlgu, mitte panna raha panka ning mitte raisata raha kindlustusele.
Käsmu oli ka populaarne kunstnike, kirjanike ja õppejõudude suvituspaik ning on seda tänapäevalgi. Praegu on seal ainult sada püsielanikku, neist enamik pensionärid. Suvel aga kasvab inimeste arv külas kümnekordseks. Piirkond on ühtlasi Euroopas esikohal rändrahnude hulga poolest. Käsmu rannas asub „õnnekivihunnik”, kuhu igaüks võib asetada kivi ja siis midagi soovida (see peaks täide minema). Arvatakse, et esimese kivi asetas sinna 17. sajandil Rootsi kuningas. Aastal 1940 kivihunnik hävitati, kuid taastati aastal 1972.
Allikas: „Läänemeri – meie ühine ja kordumatu aare”,
Balti Keskkonnafoorum 2009
Küsimusi ja ülesandeid
- Millega tegeldi vanasti Läänemere rannikul?
- Millega tegeldakse seal tänapäeval? Miks?
- Kuidas on Läänemeri mõjutanud inimtegevust?
- Millist mõju on Läänemeri avaldanud rannaasustusele?
Saar, kus tegutsesid mereröövlid.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Rühmatöö. Iseloomustage veebimaterjalide või kirjanduse abil Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust ühe vabalt valitud või õpetaja poolt määratud rannikupiirkonna näitel.
- Leidke YouTube’ist videoid Lahemaa rahvuspargi kohta, iseloomustage sealseid vaatamisväärtusi ning nende kaitset.
