Suvel paljajalu mere kallast pidi kõndides tundis Paul äkki, et talla alla jäi midagi kleepuvat. See oli pisike tükk mustjat värvi ollust, mis lehkas nagu liisunud õli. Küll oli raske jalatalda sellest puhtaks nühkida! Paul ei saanud aru, kuidas saab midagi sellist sattuda siia, kus läheduses pole ühtegi suuremat asulat ega autoteed. Isalt sai ta seletuseks, et kindlasti on saast pärit merelt mõnelt laevalt, mis võis asuda siit väga kaugel. „Võib-olla oli see mõni suur kaubalaev või naftatanker, laeva meeskond võis olla hooletu ja nii see õli merre jõudiski. Mõnikord, kui tankerilt sattub merre väga palju naftat, võib see tekitada päris katastroofi.”
- Kuidas jõuavad saasteained Läänemerre?
- Kuidas mõjutavad mürgid Läänemere elukooslust?
- Kuidas Läänemere saastamist piiratakse?
Läänemere elukooslus
Läänemere elukooslus on paljuski võrreldav järve elukooslusega. Mereski on tähtsaimateks tootjateks vetikad, tarbijateks selgrootud ja selgroogsed loomad, lagundajateks bakterid. Suur tähtsus on taim- ja loomhõljumil. Ometi on Läänemere elukooslus siiski mistahes järve elukooslusega võrreldes täiesti omanäoline. Põhjuseks on see, et Läänemeri on riimveeline veekogu. Läänemere kordumatu elukoosluse toiduahelad on samuti omanäolised. Olgu Läänemerele omase toiduahela näiteks toodud õpikus käsitletud liikide järgi järgmised tootjad ja tarbijad: vetikad – kirpvähk – räim – naerukajakas – merikotkas.
Saasteained meres
Tõsiseks probleemiks on Läänemere saastumine mürkainetega. Kui järvedest kannavad osa saasteaineid välja jõed, siis mere puhul sellist võimalust ei ole. Meri on saasteainete kogunemise lõppkoht. Läänemerd ümbritsevad mitmed arenenud tööstusriigid ja oma osa mere reostamisse annab neist igaüks.
Merel toimub vilgas laevaliiklus. Laevadeltki satub merre mitmesuguseid kahjulikke ühendeid. Kõige katastroofilisemad on õnnetused naftat vedavate laevadega. Korraga suur hulk merre sattunud naftat reostab rannikut ja merepõhja. Eriti ohtlik on naftareostus merelindudele. Kui sulestikku kleepub naftat, ei pea see enam sooja ja linnud muutuvad lennuvõimetuks. Suur osa neist on määratud hukule.
Mürkide mõju elukooslusele
Mürkide mõju Läänemere elukooslusele tuli esimest korda tõsise probleemina ilmsiks ligi pool sajandit tagasi. Eriti selgesti avaldus see Läänemere elukoosluse toiduahelate loomtoiduliste tarbijate käekäigus. Koonduvad ju nende kehadesse mürgid, mis saadud nii mürke sisaldavatest taimedest kui ka loomadest. Kiiresti langes merikotka ja hüljeste arvukus. Nende kehadesse kogunes nii palju mürki, et nad polnud sageli enam võimelised saama järglasi. Kalade mürgisisaldus kasvas neil aastail nii suureks, et mõnigi kord osutusid kalasaagid söögikõlbmatuks.
Läänemere ulatuslik kaitsmine algas ligi kolmkümmend aastat tagasi. Siis sõlmisid Läänemere maad esimesi kokkuleppeid, kus kohustuti ühiselt merd kaitsma. Võeti eesmärgiks vähendada saastehulka vees ja õhus, tagada suurem ohutus naftaveol, keelustada mitmed ohtlikud mürgid. Põlu alla pandi mitmed mürgid, mida pruugiti putukatõrjevahenditena põldudel. Väga suure tähtsusega on olnud puhastusseadmete ehitamine tööstuste ja linnade heitvetele. Mitmetele Eesti linnadele on viimastel aastatel ehitatud suuri ja tänapäevaseid puhastusseadmeid.
Nüüdseks on Läänemere seisund mõnevõrra paranenud. Mereloomade mürgitamine on vähenenud. Merikotka ja hüljeste arvukus on kasvanud. Merre sattunud nafta püütakse kiiresti ära koristada. Selleks on olemas isegi erilise varustusega naftatõrjelaevad. Ühtlasi on saanud selgeks, et Läänemere saastamise oht on üha hoogsama majandustegevuse ja laevaliikluse tõttu pidevalt väga suur. Seepärast tuleb mere kaitsmisele pöörata pidevalt tõsist tähelepanu. Seda saab teha ainult Läänemere-äärsete riikide ühisel jõul.
Naftareostus kahjustab mereelustikku
Elusolenditele võib merre valgunud nafta ja õli olla otseselt surmav või nende organismi tugevalt kahjustav. Hüljeste karvastik kaotab naftaga kokku puutudes veekindluse, külmas vees ujuv loom võib kergesti alajahtuda ja selle tagajärjel surra. Kui veelinnu sulestik on naftaga kokku kleepunud, ei saa ta enam lennata ja hukkub. Naftaga määrdunud sulestik ei ole enam ka veekindel. Merepõhjas elavatele taimedele ja selgrootutele loomadele tekitab lagunev nafta kahjustusi seetõttu, et eritab lagunedes mürgist väävelvesinikku. Põhjaelustikust kaovad tundlikumad liigid ja elukooslus muutub liigivaesemaks.
Pean meeles
Läänemere elukooslus on kordumatu ja õrn.
Läänemerre kandub saasteaineid jõgedest, aga ka rannikuäärsetest asulatest ning merel liikuvatelt laevadelt.
Läänemere kaitsmiseks on oluline vähendada jõgede saastatust, ehitada asulatele ja linnadele tõhusalt toimivaid reovete puhastusseadmeid, hoolikalt järgida laevadele kehtestatud ohutusnorme.
Küsimusi ja ülesandeid
- Millised on Läänemere elukoosluse eripärad?
- Kuidas võib toimuda Läänemere reostumine mürkainete ja naftaga?
- Mismoodi mõjutavad saasteained Läänemere elustikku?
- Kuidas on muutunud Läänemere seisund viimase poole sajandi jooksul?
- Meri on saasteainete kogunemise lõppkoht.
- Läänemere põhjas on palju uppunud laevu.
- Atlandi ookeanist tuleb Läänemerre saastatud vett, sest ookean on rohkem saastatud.
- Läänemerd ümbritsevad paljud arenenud tööstusriigid saastavad merd.
- Merel kulgeb rohkesti naftalaevu, kust õnnetuse korral võib palju naftat vette sattuda.
- Läänemerd kaitstakse üha halvemini.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Koosta iseseisvalt Läänemere elukoosluse toiduahelaid, mis erinevad õpikus toodud näitest.
- 2006. aasta jaanuaris avastati, et Nõva mererannikule on sattunud õli. Reostuse ulatus oli suur, kokku oli reostatud 35 kilomeetrit mererannikut. Rannast leiti õliga kleepunud elusaid ja surnud merelinde. Uuri internetist, mismoodi tookord Eestis merelinde päästeti ja kuidas üldse naftaga kleepunud linde päästa saab.
