- Riimveeline on selline veekogu, kus jõe- ja merevesi on segunenud ning vee soolsus on palju väiksem kui ookeanides.
- Läänemere soolsus suureneb ida poolt lääne poole ja on vee sügavamates kihtides suurem kui pindmistes.
- Erinev soolsus põhjustab Läänemere eri osades elustiku erinevusi.
- Valgus ulatub Läänemeres keskmiselt sügavamale kui järves ja vesi on läbipaistvam.
- Rannajoon on mere ja maa piir.
- Laht on mere osa, mis tungib sügavale maismaasse.
- Väin on kitsas veeala, mis ühendab omavahel mere osi, lahutab aga maismaaosi.
- Saar on väike maismaaosa, mida igast küljest ümbritseb vesi.
- Poolsaar on kitsas maismaaosa, mis ulatub kaugele merre.
- Paljude aastate keskmised ilmad moodustavad koha kliima.
- Suuri ühesuguste omadustega õhuhulki nimetatakse õhumassideks.
- Merelised õhumassid kujunevad mere kohal ja mandrilised õhumassid maismaa kohal.
- Merebriis on päevane rannikutuul suunaga merelt maismaale.
- Maabriis on öine rannikutuul suunaga maismaalt merele.
- Rannajoonest maismaa poole jääb rand.
- Rannik hõlmab ranna koos viimase naabruses oleva maismaa ja merega ning rannalähedaste saartega.
- Kui rannik on madal ja maapind merest kaugemal kerkib aeglaselt, on tegemist laugrannikuga.
- Kui rannas on mitmekümne meetri kõrgune paekivist püstloodne sein, siis on tegemist panga ehk klindiga ja vastav rand on järsakrand.
- Osa merevetikatest hõljub meres vabalt ringi. Nad moodustavad taimhõljumi.
- Rohevetikaid leidub merepõhja kõige madalamates osades.
- Pruunvetikad kasvavad merepõhjas rohevetikatest sügavamal. Suurim ja tuntuim neist on põisadru.
- Punavetikad kasvavad merepõhjas sügavamal kui pruunvetikad. Ühte punavetikaliiki, agarikku, kasutatakse toiduainetööstuses näiteks marmelaadi valmistamisel.
- Läänemere selgrootute loomade tüüpilised esindajad on kirpvähilised ja merepõhjas elavad karbiliigid, nagu söödav rannakarp, balti lamekarp ja söödav südakarp.
- Läänemere olulised kalad on kilu, räim, lest, tursk.
- Läänemere linnustik jaguneb kahte suurde rühma: läbirändavad ja haudelinnud.
- Paljud haudelinnud, nagu kajakad, luiged, merikotkad, võivad pesitseda nii mere ääres kui ka sisemaal, näiteks järvede lähistel.
- Leidub ka linnuliike, kes tüüpiliselt pesitsevad ainult mere ääres. Niisugused on näiteks hahk, merisk, jääkoskel.
- Rannaelanike jaoks on meri toidu- ja sissetulekuallikas.
- Läänemerre kandub saasteaineid jõgedest, aga ka rannikuäärsetest asulatest ja merel liikuvatelt laevadelt.
- Läänemere kaitsmiseks on oluline vähendada jõgede saastatust, ehitada asulatele ja linnadele tõhusalt toimivaid reovete puhastusseadmeid, hoolikalt järgida laevadele kehtestatud ohutusnorme.
Sa tead järgmiste oskussõnade tähendust:
vee soolsus, riimvesi, maabriis, merebriis, rannajoon, rand, rannik, laht, väin, saar, poolsaar, pank, laugrannik, järsakrand, rohevetikad, pruunvetikad, punavetikad, põhjaloomastik, rändlinnud, haudelinnud, siirdekalad, rannikulinnud.
Sa oskad
- iseloomustada Läänemerd kui ökosüsteemi;
- selgitada Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ja riimveekogu elustiku eripära;
- võrrelda organismide elutingimusi järves ja meres; nimetada Läänemere-äärseid riike ja pealinnu, mis asuvad Läänemere rannikul;
- iseloomustada Eesti rannajoont;
- nimetada Eesti suuremaid lahtesid, saari, poolsaari;
- rääkida, kuidas meri mõjutab meie kliimat;
- iseloomustada Eesti erinevaid rannikuvorme ja rannikualasid;
- kirjeldada erinevate vetikate levikut Läänemeres;
- määrata lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid;
- koostada Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrke;
- kirjeldada Läänemere mõju inimtegevusele minevikus ja tänapäeval;
- selgitada Läänemere reostumise põhjuseid ja kaitsmise võimalusi.
Kordamisküsimused
- Kuidas mõjutab Läänemere erinevate osade soolsus elustikku?
- Kust tuleb Läänemerre juurde magedat ja kust soolasemat vett?
- Kuidas mõjutab riimveelisus Läänemere elustikku?
- Kus asub Läänemeri ja millised on selle osad?
- Millised riigid ja milliste riikide pealinnad asuvad Läänemere ääres?
- Millised on Läänemere suuremad lahed, väinad, saared ja poolsaared?
- Kas õhutemperatuuri amplituud on mere ääres suurem või väiksem kui sisemaal?
- Kellele on ilmateates mõeldud tormihoiatused?
- Millal on rannikul kõige tõenäolisemalt tuulevaikus ja miks?
- Mille poolest sarnanevad ja erinevad lauskrand ja järsakrand?
- Milliseid tuule ja jää toime tagajärgi võib randades märgata?
- Kuidas jaotuvad vetikad merepõhjas sügavuse järgi?
- Kirjelda põisadrut.
- Mis vetikaliik on agarik ja mida sellest valmistatakse?
- Millest toituvad kirpvähilised ja kellele on nad ise saagiks?
- Millest toituvad söödav rannakarp ja söödav südakarp?
- Kuidas on omavahel sugulased atlandi heeringas ja räim?
- Mis on lesta peamiseks toiduks?
- Millised kalad on siirdekalad?
- Kes on läbirändajad ja kes haudelinnud?
- Kuidas ära tunda naerukajakat?
- Milline on kühmnokk-luige pesa?
- Mida sööb merikotkas?
- Millega tegeldi vanasti Läänemere rannikul?
- Millega tegeldakse seal tänapäeval?
- Kuidas on Läänemeri mõjutanud inimtegevust?
- Millist mõju on Läänemeri avaldanud rannaasustusele?
- Kuidas toimub Läänemere reostumine mürkainete ja naftaga?
- Mismoodi mõjutavad saasteained Läänemere elustikku?
- Kuidas on muutunud Läänemere seisund viimase poole sajandi jooksul?
