Pauli ja Liisa kooli tulid külalised sõpruskoolist Saksamaalt. Saksa koolilapsed majutati Eesti perede juurde ja üks neist, Otto, tuli elama ka Pauli ja Liisa juurde. Otto oli suur loodusehuviline. Mitmel päeval viis isa lapsed autoga sõitma, et näidata Ottole Eesti loodust ja maaelu. Matkati metsas, soos ja mere ääres. „Küll teil on siin palju puutumatut loodust!” imestas külaline alailma. Erilisse vaimustusse sattus ta rabas viibides. Otto kodumaal polnud ju rabasid olemaski. Kui lapsed leidsid rabamuraka ja Liisa ütles, et selle võib suhu panna, kahtlustas Otto: „Kas see mürgine ei ole?” Ta polnud kunagi elus rabamuraka maitset tunda saanud.
- Milline on Eesti elusloodus?
- Missuguseid erinevaid elupaiku pakub loodus taime- ja loomaliikidele?
Eesti loodus on mitmekesine
Eesti kuulub Euroopa riikide seas väiksemate hulka, aga meie loodus on mitmekesine ja rikas. Suhteliselt palju on loodusmaastikke: metsi, soid, järvi, jõgesid, mererandu. Iga maastikutüüp on koduks erinevatele taime- ja loomaliikidele. Mäletatavasti moodustab üks terviklik osa loodusest koos selles sisalduva eluta ja elusa poolega kokku ökosüsteemi. Niisiis moodustavad omaette ökosüsteeme mets, soo, järv jne. Eestis leidub rohkesti erinevaid ökosüsteeme, seetõttu on meie elusloodus ka väga mitmekesine. Heidame pilgu sellele suurele elurikkusele ehk bioloogilisele mitmekesisusele.
Metsad
Metsad katavad Eesti maismaast ligi poole. Pindala poolest on kõige rohkem männikuid, järgnevad kaasikud ja kuusikud. Meie metsades kasvab sadu taimeliike, elab tuhandeid putukaliike, üle saja linnuliigi ja kümneid imetajaliike. Elurikkaimad on metsad, kus puuduvad selgesti märgatavad inimtegevuse jäljed ehk põlismetsad, ja laialehised metsad, kus kasvavad tamm, pärn, saar ja muud laialehised puud.
Sood
Sood katavad Eesti maismaast palju väiksema osa kui metsad ning taime- ja loomaliikegi leidub seal suhteliselt vähe. See-eest on need liigid sageli haruldased, mujal peale soode neid leida pole. Nagu mäletame, võivad sood olla erineva elustikuga, olenevalt sellest, kas on tegemist madalsoo, siirdesoo või kõrgsoo ehk rabaga. Erilise ökosüsteemi poolest on nende seas põnevaim raba. Meenutame seal kasvavaist taimedest kasvõi huulheina, kes toitub peamiselt putukatest, või haruldast lindu rabapüüd.
Rannikumeri
Eesti rannikumere elustik on liigivaesem kui mageveekogudes, sest nagu mäletame õpiku eelmisest peatükist, ei soodusta riimveelisus elurikkust. Ometi leidub Läänemeres ja selle kallastel sadu taimeliike, sadu selgrootute liike ja kümneid kala- ning linnuliike, keda ei esine jõgede ja järvede elukooslustes.
Järved
Järvi leidub Eestis tublisti üle tuhande. 5. klassis õppisid, et need jagunevad toitainete rohkuse järgi rohketoitelisteks, segatoitelisteks ja vähetoitelisteks järvedeks. Elutingimused on erinevates järvedes väga erinevad. Kõige elurikkamad on nende seas mõned rohke- ja segatoitelised järved. Meie järvedes elab tuhandeid selgrootute ja kümneid kalaliike ning nende kallastel pesitseb hulgaliselt linnuliike.
Inimese kujundatud ökosüsteem
Siin käsitletud ökosüsteemid on looduslikud, see tähendab, et inimene mõjutab neid suhteliselt vähe. Lisaks neile leidub Eestis ka inimese kujundatud ökosüsteeme. Sellised on näiteks aedade ja põldude ökosüsteemid.
Eesti loodus – euroopa viie rikkama seas!
Me ei pruugi tähelegi panna, et oleme ammuilma Euroopa viie rikkama riigi seas. Looduslikus mõttes kohe kindlasti... Tasub meeles hoida, et meie metsad, rannad ja sood, mis nii igapäevased ja ehk isegi igavad tunduvad, on haruldased ja väärtuslikud. Loomulik elukeskkond on varandus, mida ei ole võimalik ka raske raha eest juurde osta, küll aga odava argikasu nimel parandamatult kahjustada. Ometi on just vaba ja rikkumata loodus see, mille pärast tahetakse meie juurde tulla lähedalt ja kaugelt ning mille kaudu saame esitleda ka kõike muud head ja huvitavat, mis Eestil näidata on.
(Ajalehest Looduse Hääl, nr 5, 2010)
Pean meeles
Eestis on palju erinevaid ökosüsteeme ja seetõttu on siin suur elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus.
Looduslikud on metsade, soode, järvede ökosüsteemid.
Aedade ja põldude ökosüsteemid on inimese kujundatud.
Küsimusi ja ülesandeid
- Miks on Eesti elusloodus mitmekesine?
- Kirjelda Eesti olulisemaid looduslikke ökosüsteeme.
- Kirjelda Eesti olulisemaid inimese kujundatud ökosüsteeme.
Soode seas on põnevaima elustikuga.
Rabas kasvab.
Eesti järvede seas on elurikkamadjärved.
Looduslik ökosüsteem on näiteksökosüsteem.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
Koosta nimekiri oma koduümbruse ökosüsteemidest. Kirjelda, kus nad asuvad ja millised neist on looduslikud ning millised inimese kujundatud.
