Liisa ja Pauli lemmikniit asub vanaema kodu lähedal. See näeb välja nagu park. Lagedad alad vahelduvad ilusate puudetukkadega. Suvel oli seal näha palju õitsvaid taimi, liblikaid ja laululinde. Lagendikul seisab palkidest küün. Vanaema kõneles, et tema lapsepõlves oli niit olnud samasugune, ainult et küün pandi siis suvel heina täis. „See oli meie heinamaa. Käisime seal igal suvel heinatöödel,” seletas vanaema. Nüüd küüni heina enam ei panda, sest pole koduloomi, kellele seda tarvis. „Tore, et ilusat kohta korras hoitakse ja see püsib samasugusena nagu vanasti,“ arvas vanaema. Liisa ja Paul arvasid sedasama.
- Mis on pärandkooslus?
- Millised on Eesti niidutüübid?
Eesti niidud
Kui inimene asus Eestis rohkem kui 1000 aastat tagasi vikati, kirve ja tule abil üha laiemalt rajama karja- ja heinamaid, hakkasid Eestis tekkima esimesed niidud. Niitudel karjatati loomi ja sealt varuti neile talvetoiduks heina. Selliseid vanaaegse ilmega niite on Eestis säilinud tänaseni. Niite, mida inimene on pikka aega ainult mõõdukalt mõjutanud, nimetatakse pärandkooslusteks.
Niidutüüpe on Eestis mitmesuguseid. Looduslikul teel on neist tekkinud väga väike osa. Ühed sellised on rannaniidud. Rannaniidud on looduslikult tekkinud niidud, mis asuvad mere ääres madalail, vahel mereveest üle ujutatud aladel. Kuna maapind tõuseb Põhja- ja Loode-Eestis väga aeglaselt, kuid järjepidevalt, tekib uusi rannaniite tasapisi juurde. Maismaa suunas toimub aga nende rohumaade võsastumine ja hiljem metsastumine.
Kõige tugevama inimmõjuga on kultuurniidud. Selleks et saada võimalikult suuri heinasaake, haritakse ja väetatakse mulda siin järjekindlalt. Kultuurniidu taimestik luuakse heintaimede seemnete külviga. Heina koristatakse ja muid töid tehakse masinatega. Oma olemuselt pole kultuurniit enam pärandkooslus, vaid sarnaneb pigem põlluga.
Kui tahad teada, milline näeb välja traditsiooniline pärandkooslus, tasub tutvust teha puisniiduga. Puisniit on nagu pooleldi mets ja pooleldi niit. Puude ja põõsaste rühmad vahelduvad seal suuremate ja väiksemate rohualadega. Hooldatud puisniit näeb tihti välja sama kena nagu park. Aga neid hooldati mitte ilu nimel, vaid nagu puisniidu nimetuski osutab – sealt on saadud nii küttepuid kui ka loomadele talveks heina. Eelmisel sajandil hakkasid puisniidud loomapidamise ja heinavarumise vähenemise tõttu kiiresti võssa kasvama. Praeguseks on neist säilinud imeväike osa, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel.
Taimed ja loomad niidul
Puisniidul on erakordselt rikkalikult mitmesuguseid taimeliike, sest seal leidub kasvupaiku nii metsa- kui ka niidutaimedele. Rohkesti kasvab niitudel orhideesid ja teisi haruldasi taimi. Rekordiline arv taimeliike on loendatud looduskaitsealusel Laelatu puisniidul Läänemaal. Seal on ühelt ruutmeetrilt leitud tervelt 76 erinevat taimeliiki! Nii suurt taimerikkust sellisel väikesel pindalal pole teada üheski teises Eesti elukoosluses. Kui elukoosluses on ohtralt erinevaid taimeliike ehk tootjaid, saab seal elada ka palju loomi ehk tarbijaid. Niidu elukoosluse tarbijatest moodustavad enamiku mitmesugused selgrootute liigid, sealhulgas putukad. Ühed suurekasvulised putukad, kes enda olemasolust ka valju siristamisega märku annavad, on ritsikad.
Linnuliike elab niidul rohkem kui põllul, kuid vähem kui metsas. Sagedased linnud, keda niidu kohal lendamas võib näha, on kiivitaja ja tuuletallaja. Pisiimetajatest on niidul tavalised hiired, näiteks niidu-uruhiir. Suuremaid imetajaid, nagu näiteks rebaseid, satub siia vaid aeg-ajalt toiduotsinguil.
Tänapäeval on Eesti liigirikkamad niidud võetud looduskaitse alla. Neid ei hoita alles mitte seetõttu, et sealt on vaja heina saada, vaid selleks, et säilitada nende elurikkust. Samuti on nad suure kultuuriloolise väärtusega. Kaitsealuste niitude hoidmine käib hoopis teistsugusel põhimõttel kui looduslike elukoosluste hoidmine. Kui näiteks põlismetsa kaitstakse nii, et seal välditakse igasugust inimtegevust, siis kaitsealusel niidul tuleb inimesel tegutseda pidevalt. Et niidu elurikkus säiliks, tuleb seal igal aastal niita heina, tõrjuda pealetungivat võsa ja teha muid hooldustöid.
Pean meeles
Pärandkooslusteks nimetatakse niite, mis on püsinud pikka aega mõõduka inimmõju tingimustes.
Rannaniidud on looduslikult tekkinud niidud, mis asuvad mere ääres ajuti mereveest üleujutatud aladel.
Kultuurniidud on väga tugeva inimmõjuga niidud. Olemuselt sarnanevad need põldudega.
Puisniit on niit, kus puude ja põõsaste rühmad vahelduvad suuremate ja väiksemate rohualadega.
Et niidu elurikkus säiliks, tuleb seal igal aastal niita heina, tõrjuda pealetungivat võsa ja teha muid hooldustöid.
Küsimusi ja ülesandeid
- Kuidas tekkisid pärandkooslused?
- Mis on rannaniit?
- Kuidas erinevad kultuurniidud teistest niitudest?
- Kuidas erineb puisniidu välimus teiste niitude omast?
- Mille poolest on eriline Laelatu puisniit?
- Kuidas säilitatakse kaitsealuste niitude elurikkust?
- Puisniit on pooleldi mets ja pooleldi niit.
- Puisniitude pindala on Eestis kasvamas.
- Hooldatud puisniit näeb välja nagu park.
- See on mõeldud inimestele puhkamiseks.
- Suurem osa meie puisniitudest asub linnade ümbruses.
- Puisniidul kasvab väga palju erinevaid taimeliike.
- Põhjuseks on see, et inimene istutab sinna juurde ilutaimi.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Põhjenda puisniidu elukoosluse elurikkust.
- Selgita interneti abiga, milline on õppetükis nimetatud taime- ja loomaliikide roll niidu elukoosluses. Koosta nendega toiduahelaid.
