Märter on see, kes ohverdab oma elu muude asjade eest kui maised varad.
Muhamed (u 570–632)
Islami teke
7. sajandi alguseni olid araablased rändkarjakasvatajad ja paiksed põlluharijad, kes tegelesid ka kauplemisega. Araablaste usund oli polüteistlik, mis tähendas paljude jumalate, aga ka pühade puude, kivide ja allikate austamist. Juba enne islamit oli araablastel olemas taevajumal Allah, kelle puhul arvati, et maailma asjusse ta kuigi aktiivselt ei sekku. Erinevalt paljudest teistest rahvastest ei uskunud araablased surmajärgsesse ellu.
7. sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku ehk ainsat Jumalat tunnustavat usundit. Muhamed väitis, et Allah on ainus ja tõeline Jumal, kes on loonud maailma ja inimese. Kõik teised on ebajumalad, kes tuleb hüljata. End Allahi prohvetiks kuulutanud Muhamedi õpetuse järgijad pääsevat pärast surma paradiisi, selle eirajatele saavat osaks põrgupiinad. Mekalased suhtusid aga uude õpetusse tõrksalt ning Muhamed pidi linnast koos oma poolehoidjatega 622. aastal lahkuma ja ta läks Mediinasse. See sündmus on aluseks islami ajaarvamisele. Mediinasse koondus islamiusulisi ehk moslemeid kogu Araabia poolsaarelt ning Muhamedist sai linna juht, kellena ta korraldas sealse elu islami põhimõtetest lähtuvalt. Pärast vahelduva eduga kulgenud võitlusi õnnestus moslemitel 630. aastal vallutada Meka, millest sai islami tähtsaim pühapaik. Kui Muhamed 632. aastal Mediinas suri, olid islami omaks võtnud kõik araabia hõimud, kes tunnistasid teda ühtlasi oma poliitilise juhina.
Meka Suure mošee õuel asub kuubikujuline Kaaba tempel. Koraani järgi on see Jumala loomistöö alguspunkt ja maailma kese. Prohvet Muhamedi korraldusel palvetavad kõik moslemid üle maailma Kaaba templi suunas.
Vaata Kaaba templit 3D-vaates: virtuaaltuur.
Islami pärimuse kohaselt asub see kalju kohal, millel juutide ja araablaste esiisa Aabraham pidi oma poja ohverdama ja kust olevat alustanud oma öist rännakut taevasse prohvet Muhamed. Seepärast kuulub Kaljumošee islami peamiste pühapaikade hulka.
Muhamed
Muhamed sündis 570. aasta paiku Mekas, olulises religioosses ja kaubakeskuses. Tema isa suri umbes poja sünni ajal, ema kuus aastat hiljem. Muhamedi kasvatas seejärel vanaisa, pärast viimase surma onu. Juba noore poisina tuli tal hakata tegutsema kaameliajajana ja ta saatis kaubakaravane Süüriasse ja Palestiinasse. Muhamedi esimene tööandja oligi tema onu, siis töötas ta jõuka kaupmehelese Hadidza juures ning tõusis seal kogu kaubandusliku ettevõtte korraldajaks. Pärast lesega abiellumist sai Muhamedist endastki jõukas kaupmees.
Islami pärimuse järgi tõmbunud Muhamed aeg-ajalt üksindusse, et jumalike asjade üle mõtiskleda. Umbes 40-aastaselt ilmutanud talle ennast Jumala saadik, kes käskinud tal Jumala prohvetina hakata kuulutama usku ainsasse Jumalasse ehk Allahisse. Ehkki Muhamedi peetakse üldiselt islami rajajaks, arvas ta ise, et ei loonud uut religiooni, vaid kuulutas sama, mida enne teda kümme varasemat prohvetit, kelle hulka kuulusid näiteks ka Aadam, Noa, Mooses, Ristija Johannes ja Jeesus. Ka moslemid ei pea islamit uueks, 7. sajandil sündinud usundiks, vaid ainsaks õigeks usundiks, mis on olnud olemas inimkonna algusaegadest peale ja mille sisuks on usk ainsasse Jumalasse ja õiglane käitumine kaasinimeste suhtes. Inimesed on aga sellest õigest usundist ikka ja jälle taganenud. Et neid õige usu juurde tagasi tuua, on Jumal pidanud saatma inimeste juurde aina uusi prohveteid, kellest Muhamed on viimane.
Muhamed kuulutas, et viimne kohtupäev on lähedal ning sel päeval otsustatakse iga inimese saatus. Viimse kohtupäeva tulekut pidid kuulutama ette mitmesugused märgid looduses.
Viimne kohtupäev
Kui pimedus peidab Päikese
Ja tähed tuhmuvad.
Kui mäed lähevad liikvele,
Kui tiinetest kaamelitest enam ei hoolita,
Kui metsloomad kogunevad kokku
Ja mered tõusevad üle kallaste.
Kui hinged taas ühinevad kehaga
Ja küsitakse elavalt maetud tüdrukult,
Millise patu pärast ta tapeti.
Kui leheküljed rullitakse lahti.
Kui taeval lastakse langeda,
Kui lööb lõõmama põrgutuli.
Kui paradiis tuuakse lähedale,
Siis adub iga hing, mida ta endale on teinud.
Koraani 81. suura.Kalifaat
Pärast Muhamedi surma valisid araablased talle järglase – ilmaliku valitseja ja usujuhi – kaliifi. Vastloodud riiki hakati kutsuma kalifaadiks, mille pealinn oli Mediina. Ühtlasi alustati ümbritsevate maade vastu nn püha sõda ehk džihaadi ning koos sellega islami levitamist. Sealjuures võisid need alistatud, kes tunnistasid ainujumalat (juudid, kristlased, pärsia muinasusundi järgijad ehk zoroastristid) jääda oma senise usu juurde, kuid pidid maksma makse, millest moslemid olid vabastatud. Loomulikult tõi seesugune poliitika vallutatud aladel kaasa islami muutumise lühikese aja jooksul valitsevaks usundiks ning paljudes paikades ülemineku araabia keelele. 8. sajandi keskpaigaks ulatus kalifaat Atlandi ookeanist India ookeanini, riigi eri piirkondi valitsesid kaliifi nimel emiirid.
Samas toimusid riigis pidevalt eri suguvõsade ja huvigruppide võimuvõitlused. 661. aastal jagunes islami kogukond lõplikult kaheks: sunniitideks ja šiiitideks; samal aastal viis eelmise kaliifi kukutanud ja Umaijaadide dünastia rajanud valitseja pealinna Damaskusesse. Kaliifidest kujunesid päritava võimuga ilmalikud valitsejad, usuküsimuste üle hakkasid otsustama teoloogid ja õigusteadlased. 750. aastal kukutati Lähis-Idas Umaijaadide võim uue dünastia, Abbassiidide poolt, kes muutsid kalifaadi pealinnaks Bagdadi. Samas jäi näiteks Hispaania endiselt Umaijaadide võimu alla. 9.–10. sajandil hakkas kalifaat nõrgenema ning see jagunes mitmeks väiksemaks osaks, millest olulisim oli Põhja-Aafrikas loodud Fatimiidide kalifaat.
- Iraan
- Türgi
- Egiptus
- Saudi Araabia
- Iraak
- Bahrein
Kumb kogukond on islamimaailmas enamuses?
- šiiidid
- sunniidid
- Meka
- Mediina
- Bagdad
- Damaskus
kaliif –
kalifaat –
emiir –
džihaad –
Islami kultuur
Kui islam ületas Araabia poolsaare piirid, levis see esmalt Lähis- Idas ja Iraanis, st piirkondades, kus oli juba aastatuhandeid olnud kõrgkultuur. Kuigi koos islamiga levis ka araabia keel, ei muutunud kogu islami kultuur araabiakeelseks: oluline osa vanast islami kultuurist on loodud mitte araablaste, vaid nende allutatud rahvaste poolt. Eriti oluline oli pärslaste panus.
Islam – antiikkultuuri talletaja ja vahendaja
Islami kultuur oli kaua ka antiikkultuuri vahendaja Lääne-Euroopale. Et islam levis aladel, kus alates Aleksander Suure vallutustest (4. sajandil eKr) oli levinud kreeka kultuur, õppisid araablased tundma kreeka kirjandust, filosoofiat, matemaatikat, astronoomiat ja arstiteadust. Nad vaimustusid sellest ja hakkasid kreeka autorite teoseid tõlkima araabia keelde. Paljude antiikautorite töödega tutvusid eurooplased esimest korda araabiakeelsete tõlgete vahendusel. Kui suur on araabia kultuuri mõju tänapäeva Euroopale, näitab juba ainuüksi see, et paljud araabia päritoluga sõnad on kasutusel Euroopa keeltes. Islami kaupmeeste kaudu, kes olid käinud Indoneesias ja teistes kaugetes paikades, said eurooplased teadmisi ka nendest maadest ja avardasid nõnda oma maailmapilti.
13.–14. sajandil ehitatud kindluskompleksis resideerusid moslemite valitsemise ajal Granada emiirid.
Vaata Alhambra lossi 3D-vaates: Alhambra virtuaaltuur.
Kui on huvi, kuula ERRi saadet „Aja jälg kivis“ Alhambra kindlusest (autor: Helgi Erilaid).
Kirjandus
Islamis on alati kõrgelt hinnatud raamatukultuuri. Sellest annavad tunnistust paljud koraani kunstipärased käsikirjad. Kalligraafiat ehk ilukirja kasutati aga sageli ka tarbeesemetel ning hoonete seintel. Usuti, et seintele kirjutatud koraanisalmid toovad inimestele, kes neis hoonetes elavad või käivad, Jumala erilise õnnistuse.
Arvestatav osa islami kirjandusest on religioosse sisuga ja kujutab endast traktaate ning kommentaare koraanile. Selle kõrvale tekkis ka ilmalik kirjandus, mis hõlmab nii seiklus- ja kangelaslugusid, ajaloolisi jutustusi, kroonikaid ja luulet. Eriti populaarne on araabia- ja pärsiakeelne armastusluule, mida on tõlgitud paljudesse maailma keeltesse. Vaimuliku ja ilmaliku kirjanduse vahele ei saa sageli selget piiri tõmmata, sest näiteks islami müstikud ehk sufid kasutasid sageli oma luuletustes Jumalast rääkides armastusluulest laenatud kujundeid.
Sufism on islami müstiline suund, mis rõhutab uskliku sisemist pühendumist Jumalale. Sufidele on omased askeetlus ja vaimsed rituaalid, nt meditatsioon, transiseisundisse viiv tants. Ortodoksed islamistid ei tunnusta sufisid ning neid kiusatakse mõnel pool araabia maailmas taga.
Keskaegne pärsia luuletaja Umar Hajjam
Umar Hajjam (1048–1131) on saanud tuntuks nelikvärssidega, mille kesksed motiivid on inimteadmiste piiratus ja inimelu kaduvus.
Ei mõista igaviku saladusi sina ega mina,
Ei iial mõõda tema sügavusi sina ega mina.
Me õpetatud juttu vestame vaid sealpool loori,
Kaob loor, ei enam pea siis arutlusi sina ega mina!
Mehi palju oli, teadmismerd nad endas peitsid,
Teadusega endale nad au ja kuulsust leidsid.
Ei nad leidnud pimedusest välja viivat rada,
Muinasjuttu vestsid vaid ja põrmus unne heitsid.
Siin päevad ööde kannul ikka käima peavad
Ning tähekujud taevavõlvil ringe veavad.
Nad telliskivi teevad sinu põrmu savist
Ja selle teise mehe koja võlviks seavad.
Me nukud oleme ja taevavõlv me peremees,
Nii tõesti on, ei seisa siin sa mõistukõne ees.
Ta laseb mängida meid olemise vaiba peal,
Kui lõpeb mäng, me koht on olematuskirstu sees.
Umar Hajjam. Nelikvärsid. Tallinn, 2000.Kui on huvi, kuula ERRi saadet „Valgus tuleb idast. Pärsia luule: Hajjam ja Rumi“ (autor Martti Kalda).
Koraan
Muhamed ei pannud oma ilmutust kirja, vaid andis seda edasi suuliselt. Siiski oli Muhamed huvitatud, et talle osaks saanud ilmutus kaduma ei läheks. Pärimuse järgi koostati Muhamedile osaks saanud ilmutust, sealhulgas rituaalseid eeskirju ja õiguslikke sätteid sisaldava islami pühakirja ehk koraani esimene variant paari aasta jooksul pärast Muhamedi surma. Et selle kõrvale loodi ka teisi tekstiversioone, koostati 7. sajandi keskpaiku kaliifi käsul ja Muhamedi kunagise isikliku sekretäri juhtimisel koraani uus ametlik tekst, mis kehtib tänini.
Koraan koosneb 114 peatükist ehk suurast, mis on reastatud pikkuse järjekorras: eespool on pikemad, tagapool lühemad. Islami pärimuse järgi on koraani alguses olevad suurad vanemad ja pärinevad ajast, mil Muhamed tegutses veel Mekas. Suurade pealkirjad on tuletatud kas mõnest olulisest teemast, mida käsitletakse, või mõne märksõna järgi, mida suuras mainitakse.
Koraan annab moslemitele teada Jumala tahtest mitte ainult üldiselt, vaid sisaldab konkreetseid ja üksikasjalikke juhiseid ka söömise ja joomise, rõivastumise, abielu, vaenlaste kohtlemise jm kohta. Moslemid on veendunud, et ka need juhtnöörid on Jumala tahe, mida tuleb täita.
Koraani ei peeta mitte prohvet Muhamedi sõnade kogumikuks, vaid Jumala enese sõnaks, mis ilmutati Muhamedile ja mille see oma järgijatele edasi andis. Et Jumal ei ilmutanud Muhamedile mitte ainult koraani sisu, vaid ka selle sõnastuse, ei ole islami arusaama järgi võimalik araabiakeelset koraani täpselt tõlkida.
Kõige olulisem on koraani 1. suura „Avaja”, mis on saanud oma nime selle järgi, et see avab kogu koraani. Selle suura kohta on öeldud, et ta võtab lühidalt kokku islami põhisisu.
Koraani 1. suura „Avaja”
Armulise, helde Jumala nimel!
Kiitus Jumalale, maailmade Isandale,
Armulisele, heldele,
Viimse kohtupäeva kuningale.
Sind me kummardame
Ja sind me hüüame appi.
Juhi meid mööda õigete teed,
Nende teed, kelle peal on su soosing,
Mitte nende, kelle peal on su viha,
Ja mitte ekslejate.
Kui on huvi, kuula ERRi saadet „Valgus tuleb idast. Koraani õpetused“ (autor Martti Kalda).
Kujutav kunst
Islami kujutavale kunstile on iseloomulik, et elusolendeid meeleldi ei kujutata. Selle põhjuseks on hirm ebajumalate ees (ebajumalaid kujutati enamasti inimeste või loomadena) ja usk sellesse, et vaid Jumalal on õigus elusolendeid luua. Ühe islami pärimuse järgi nõudvat Jumal pärast seda, kui kunstnikud äratatakse viimsel päeval surnuist üles, et nad elustaksid inimesed ja loomad, keda nad on kujutanud. Kui nad seda ei suuda, ootab neid põrgu. Seepärast kasutati islami kunstis rohkem geomeetrilisi ja taimornamente. Inimesi ja loomi on kujutatud keskaegsetel pärsia raamatuillustratsioonidel.
Islami kunstile on tüüpilised fantaasiarikkad põimuvatest taimelehtedest ja -väätidest moodustuvad pinnakaunistused ehk arabeskid. Arabeski eeskuju pärineb arvatavasti Väike-Aasia hellenistlikust kunstist ja see arendati islami kunstis, peamiselt metallehistöös, keerukaks ornamendiks. Euroopa kunstis hakkas arabesk levima eriti renessansiajastul.
Arhitektuur
Uus arhitektuurivorm, mis tekkis ja levis koos islamiga, oli mošee – hoone, mis on mõeldud palvetamiseks. Linna peamošees ehk reedemošees peetakse reedesel keskpäevapalvusel ka jutlust. Mošeed on küll vähese sisustusega (pole pinke, sest Jumala ees seistakse või kummardutakse), on vaid lambid, mis valgustavad ruumi, pult koraani jaoks ja osas mošeedes ka kantsel jutluse pidamiseks ning seinas olev süvend, mis näitab õiget palvetamissuunda. Kuid need vähesed asjad on sageli kaunilt kujundatud. Mošeearhitektuurist võib leida suuri paikkondlikke eripärasid. Näiteks mõnes piirkonnas on tavaks, et mošee lähedal on sale ja kõrge torn ehk minarett, kust moslemeid kutsutakse palvusele. Paljud Lähis-Idas, aga ka Euroopas, näiteks tänapäeva Hispaanias asuvad mošeed on monumentaalsete mõõtmetega arhitektuuriliselt silmapaistvad ehitised.
Omapärane islami arhitektuurinäide on medrese, mis ühendab endas mošee ja teoloogilise õppeasutuse. Sellel on nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekordsed ehitised.
Ibn Sina
Euroopas vahest tuntuim ja Euroopa teadust enim mõjutanud islami õpetlane oli pärsia rahvusest filosoof, arstiteadlane ja luuletaja Ibn Sina (980–1037), latiniseeritud nimega Avicenna. Ta täiendas Vana-Kreeka teadlase Aristotelese loogikat, füüsikat jm, arendas välja oma uusplatonismist mõjutatud filosoofia ja populariseeris loodusteaduslikke ja matemaatilisi teadmisi. Ibn Sina levitas aktiivselt antiikfilosoofide pärandit araablaste, hiljem kaudselt oma teoste tõlgete kaudu ka eurooplaste hulgas. Tema umbes 240 säilinud teosest on olulisemad filosoofia ja loodusteaduste entsüklopeedilised käsitlused „Pääsemise raamat“, „Tarkuseraamat“ ning 18-köiteline „Tervekssaamise raamat“.
16-aastaselt oli ta alustanud meditsiiniõpinguid ja tunnistatud kaks aasta hiljem juba täieõiguslikuks arstiks. Patsientide tasuta hooldamise käigus rakendas ta uusi edukaid ravimeetodeid. Ibn Sina „Arstiteaduse kaanon“ tõlgiti 12. sajandil ladina keelde ja see oli Euroopa ülikoolides ja praktilises meditsiinis kasutusel 17.–18. sajandini.
Kui on huvi, kuula ERRi saadet „Valgus tuleb idast. Islami filosoofia“ (autor Martti Kalda).
Küsimused
- Võrdle islamit ja kristlust. Mis on neis ühist, mis erinevat?
- Kas ilma islamita oleks osutunud võimalikuks kalifaadi loomine ja araablaste vallutused? Põhjenda oma arvamust.
- Kirjelda islami kultuuri ja teaduse mõju Euroopale.
- Service provided by Star Cloud LLC