Lähivaade. Kaasaegsed Kreeka poliste riigikorrast

Pehmete pilvede põu heidab lund ning hoograhet alla,
​välkudest alguse saab raskesti raksuja kõu.
​Suurtest meestest riik võib hukkuda. Mõistmatu rahva
​kergesti orjusse võib tõugata ainus türann.
​Neid, kes vaikselt algul on tõusnud, ei saa enam hiljem
​hoida ka vaikselt vaos. Kõike peab mõtlema nüüd.

Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu,
​misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü?
​Eks ise toetanud siis te türannide võimu ja valdust –
​pakkudes teenima end. Orjuses ohkate nüüd.
​Tark näib küll teie seast igaüks, aga kõikidel kokku
​napp ning pisku on taip, väeti on mõistus ja oid.
​Muutuvat juttu ja liikuvat keelt teie hindate kõrgelt,
​kuid ei märka te teost mõõta ja hinnata meest.

...
​Väikeste kui ka suurte tarvis ühtne on
​mu kirja pandud seadus. Õigust kõigile
​ta võrdsel viisil mõõdab. Kui mu paigal siin
​võiks olla teine, halbu mõtteid hauduv mees,
​ei peaks see rahvast vaos, vaid ahnelt ässitaks
​ja enda tarvis koore riisuks piima pealt.

Ateenas näib õige, et vaestel ja lihtrahval on suurem osa riigiasjades, kui suursugustel ja rikastel, sest rahvas paneb laevad liikuma ja annab riigile jõu – tüürimehed, kaptenid, laevaülemad, vahimehed ja laevaehitajad kindlustavad riigi võimsust palju rohkem, kui hopliidid ja suursugused ning rikkad. Seetõttu on ka õige valida kõiki juhte loosi ja kätetõstmisega ning lubada rahvakoosolekul sõna võtta igaühel, kes soovib. On arusaadav, et rahvas tahab demokraatiat. Mina Ateena riigikorda heaks ei kiida. Ent kui ateenlased on otsustanud elada demokraatlikus riigis, siis näib mulle, et nad hoiavad oma demokraatiat hästi. Teisiti poleks ateenlastel võimalik asju korraldada, või kui, siis ainult täiendada või mahendada pisiasju. Palju muuta ei saa ilma demokraatiat hukutamata. Ka selles asjas teevad ateenlased õigesti, et asuvad viletsate poole nendes linnades, kes neile vastu hakkavad. ... kui asuksid parimate poolele, siis toetaksid neid, kes mõtlevad teisiti kui nemad ise. Üheski linnas ei soovi parimad rahvale head, vaid kõikjal on rahva poolt just viletsaimad. Just sarnased on üksteise suhtes heatahtlikud ja nii on ateenlasedki omasuguste poolel. Kui nad võtaks nõuks toetada parimaid, ... oleks rahvas peatselt orjastatud.

Otanes arvas, et (riigi)asjade üle otsustamine tuleks anda (kõikide) pärslaste kätte, öeldes nõnda: „Mulle tundub, et ükski meist ei peaks hakkama ainuvalitsejaks, see ei ole nauditav ega hea. ... Kuidas saab monarhia olla hea, kui ainult üks teeb seda, mida ta tahab? Isegi kui panna valitsejaks keegi kõige õilsamate meeste seast, unustab ta oma endise meelsuse. Talle osaks saavatest suurtest hüvedest tekib ülbus; kadedus on aga inimeste loomuses. ... Türann peaks olema kadeduseta, sest talle kuulub nii palju hüvesid. ... Ta kadestab õilsaid nende olemuse ja elu pärast, talle meeldivad kõige halvemad inimesed ning ta on vastuvõtlik õilsate kohta käiva laimu suhtes. ... ta muudab isade seadusi ... , vägivallatseb naistega ning tapab ilma kohtumõistmiseta. Kui aga valitseb rahvahulk, on sellel valitsusel kõige kaunim nimi – võrdsus seaduste ees. ... Ametnikud valitakse loosiga, ametnikud peavad aru andma, kõik otsused võetakse vastu üheskoos. ...“

... Megabyzos aga tahtis oligarhilist valitsust, öeldes nõnda: „Sellega, mida Otanes ütles türannia kohta, olen ma nõus. Mis aga puutub rahvahulgale võimu andmisse, siis siin ta eksis. Ei ole midagi võrdset rahvahulga mõistmatuse ja ülbusega. ... Türann tegutseb vähemalt teadlikult, kuid rahvas ei tea, mida ta teeb. Kust rahvas võikski teada, mis on õige? Rahvahulk viskub riigiasjade kallale mõistuseta nagu tormine mägijõgi. ... Me peame välja valima õilsamad mehed ning neile võimu andma. Nende hulka kuulume ka meie ise. Õilsamad mehed võtavad vastu parimad otsused.“

... Kolmandana väljendas arvamust Dareios, öeldes: „... Tundub, et ei ole midagi paremat ühe õilsama mehe valitsusest. Arvan, et ta hoolitseb laitmatult rahva eest ... Oligarhia puhul aga tahab igaüks tuua üldsusele kasu ning sageli sünnib sellest palju kadedust. Igaüks arvab, et ta on kõige silmapaistvam ning tahab, et tema arvamus võidab; kadedust teiste suhtes on rohkem kui vaja, sellest sünnivad rahutused ning rahutustest tapmine. Tapmine viib omakorda monarhiani ning sellest kõigest järeldub, et see on parim valitsusvorm. ... Minu arvates tõi meile vabaduse ühe mehe valitsus ning nõnda peab see jätkuma. ...

Oma riigikorras ei jäljenda meie teiste rahvaste korraldust; me oleme pigemini teistele eeskujuks kui teiste matkijaiks. Seda korda nimetatakse demokraatiaks, sest see põhineb mitte vähemusel, vaid rahva enamusel. Eraasjus kasutavad meie seaduste põhjal kõik võrdseid õigusi; mis puutub aga poliitilisse tähtsusesse, siis kasutab meie riigi elus igaüks seda teistest enam mitte seetõttu, et teda toetab mõni partei, vaid olenevalt ta tublidusest, mis on andnud talle hea kuulsuse mõnel alal; samuti pole kehvikule ta tegevuses madal seisus takistuseks, kui ta aga suudab osutada riigile mingi teene.

Me elame riigis vaba poliitilist elu ega kahtlusta üksteist igapäevase elu vastastikustes suhetes; me ei ärritu, kui keegi teeb midagi oma lõbuks, ega avalda seejuures oma meelehärmi, mis olgugi kahjutu, siiski teist riivab. Eraelus vabad igasugusest sunnist, me ei riku ühiskondlikes suhetes seadusi peamiselt aukartusest nende ees ... eriti hoolikalt täidame me neid seadusi, mis on olemas ülekohtu kannatajate kasuks ja mis, kuigi nad pole kirja pandud, toovad nende rikkumise korral kaasa avaliku häbistuse.

... me kasutame rikkust pigemini vahendina tegevuseks sobival ajal kui sõnades uhkeldamiseks, ja oma vaesust tunnistada pole meil kellelegi häbiks; palju häbistavam aga sellest mitte pääseda töö abil. Meie inimesed on võimelised hoolitsema oma koduste asjade eest ning ühtlasi tegelema riigiasjadega, ja ka neile kodanikele, kelle tegevuseks on käsitöö, pole riigiasjad võõrad. Ainult meil ei peeta seda, kes riigi tegevusest üldse osa ei võta, mitte üksnes tagasihoidlikuks, vaid ka kasutuks. Meie arutame ise oma asju ja püüame neid õigesti mõista ega arva, et kõned võiksid asja kahjustada, enam kahju tekib meie arvates sellest, kui asutakse tarviduse korral teostama midagi ilma eelneva selgitamiseta kõnede kaudu. ...

Lühidalt öeldes, ma väidan, et kogu meie riik on hariduse lätteks Hellasele; igamees võib meil ... näidata oma võimeid mitmesugustel tegevusaladel ja, täites oma ülesandeid osavalt ja kaunilt, kõige paremini saavutada iseseisvat seisundit. ... Et meie oleme loonud võimsuse, mida on kinnitanud selged tõendid ja paljud tunnistajad, imetlevad meid kaasaegsed ja järelpõlved ...