Ja kuna Tarkus kõikjal on hoidmas juhtivat kohta,
seepärast juukseid tal kaunistab diadeem;
ja kuna Sind hea Mõistmine kasvatab nii kui ka Kahtlus,
seismas kumbagi siin, kõrge Sophia, sa näed.
Katkend Theodulfi (u 750/760–821) luuletusest
Haridus
8. sajandi teisel poolel ja 9. sajandi algul toimus Frangi riigis märkimisväärne kultuuriline tõus ja elavnemine. Ennekõike puudutas see haridust, ladina keelt ja kirjakultuuri. Hiljem on seda hakatud nimetama Karolingide renessansiks. Nii nagu 15.–16. sajandi renessansi puhul, mängis ka siin olulist rolli tagasipöördumine antiikpärandi juurde.
Karolingide renessansi keskmes oli Karl Suure haridusprogramm, mis nõudis kloostritelt ja piiskoppidelt koolide asutamist. Seal õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, ladina keele grammatikat ja kirikulaulu. Sellega sooviti parandada vaimulike ametialaseid oskusi: kirikuteenistusi peeti ju ladina keeles. Reformide peaeesmärgiks oli siiski koolitada haritud ametnikke. Karl Suur soovis vallutatud maade valitsemist tõhustada ja seega vajas riik üha enam ametnikke. Nendeks olid enamasti vaimulikud, kes oskasid lugeda ja kirjutada. Just nemad täitsid Frangi riigis suure osa selle haldamist puudutavatest ülesannetest.
Karl Suur
Ta oli osav ja ladus kõneleja ning suutis kõike soovitut selgelt väljendada. Ta ei piirdunud ainult oma isade keelega, vaid püüdis ka võõraid keeli õppida. Nende seas oli ta ladina keelt nii palju õppinud, et oli võimeline selles keeles rääkima emakeelega võrdselt, samal ajal kui kreeka keelest suutis ta paremini aru saada kui selles rääkida. Ta oli sõnaseadmisel nii osav, et teda võis pidada isegi jutukaks. Ta harrastas suure innuga vabu kunste ja omistas suurt kaalu nende alade meistritele, keda ta ülimalt austas. ... Muude ainete õpetajaks oli Alcuin ... Tema käe all pühendas ta palju aega ja vaeva retoorika ja dialektika, eriti aga astronoomia õppimisele. Ta õppis rehkendamise kunsti ning uuris eriti suure agaruse ja teadmishimuga taevatähtede liikumist. Ta proovis ka kirjutada. Tal oli kombeks hoida tahvlikesi ja märkmeraamatuid voodi peaaluse all, et puhuks, kui tal vaba aega juhtus olema, harjutada kätt kirjatähtede kallal. Töö õnnestus halvasti, sest ta oli õige aja mööda lasknud ja liiga hilja alustanud.
Katkend ajalookirjutaja Einhardi (u770–840) teosest „Karl Suure elu“. Keskaja kirjanduse antoloogia, I. Tallinn, 2013.Ladina keel
Teiseks olid karolingide püüdlused suunatud ladina keele ja kirjaliku pärandi normeerimisele. Ladina keelest oli saanud Euroopas valitsev kirjakeel ning vaimulike ja haritud eliidi jaoks ka suhtlemisvahend. Karolingid tegelesid ladina keele grammatilise ühtlustamisega. Selle kõrval valmistati tähtsamatest usulistest ja liturgilistest tekstidest keeleliselt parendatud ja ühtlustatud koopiad. Kõige olulisem oli ladinakeelse ühtlustatud piiblitõlke („Vulgata“) kasutuselevõtt. Peale kristlike autorite tööde kirjutati kloostrites ümber ka palju antiikaja autorite teoste käsikirju. Selle üks eesmärk oli samuti ladina keele parem tundmaõppimine. Kuid see tõi kaasa ka uue antiigivaimustuse: vanaaja autorite teoseid mitte üksnes ei kirjutatud keeleõppe eesmärgil ümber, vaid ka matkiti ja tsiteeriti.
9. sajandist pärinev Utrechti psalter on üks tähtsamaid Karolingide-aegse raamatukunsti meistriteoseid. Vana testamendi psalme illustreerivad 166 dünaamilist sulejoonistust. Neis on nähtud ainulaadset ühenduslüli Hilis-Rooma ja varakeskaja kunsti vahel.
Kui on huvi, uuri lähemalt Utrechti psaltri kohta siit või vaata ingliskeelset loengut (u 2 min).
Karolingide minuskel
Karolingide valitsusajal hakati intensiivselt vanu käsikirju ümber kirjutama. Selle käigus töötati välja uus, lihtsam kirjastiil, mida nimetatakse Karolingide minuskliks. See levis kiiresti Euroopas kõikjale, kus kirjaoskust tunti, ning sai omakorda uute kirjastiilide eeskujuks. Minuskel oli selgem ja loetavam kui varasem kiri. Seda iseloomustasid korrapärased väiketähed ja sõnavahed, mida varem üldiselt ei kasutatud. 15. sajandil kujundasid esimesed raamatutrükkalid just minusklite eeskujul ladina trükikirja, mida kasutatakse tänapäevani.
Paljud Karolingide-aegsed käsikirjad kujutavad endast väikseid meistriteoseid: neid kaunistavad suured ehisalgustähed (initsiaalid) ning pildid (miniatuurid). Võrreldes tolleaegse muu visuaalkultuuriga, kätkevad miniatuurid endas palju rohkem värve, vaba joont ja isegi realismi. Samas muutusid rohkete kaunistustega käsikirjad üha enam luksusasjadeks.
Akadeemia
Karl Suur ise oskas lugeda, vanas eas üritas ta ka kirjutama õppida, ent ei suutnud seda oskust enam omandada. Aachenisse asutas Karl akadeemia, kuhu kutsus oma aja kuulsamaid õpetlasi. Nende seast olid tuntumad ajalookirjutaja Einhard ning teoloogid ja poeedid anglosaks Alcuin, langobard Paulus Diaconus ning läänegoot Theodulf, kelle kõigi autoriteet püsis kogu keskaja vältel – seda ka tänu Karl Suure aupaistele. Ennekõike kujutas akadeemia endast valitseja ümber koondunud sõpruskonda. Seega illustreerib akadeemia hästi toonase kultuurirenessansi ahtust: selle mõjuväli piirnes vaid kitsa eliidiga. Karolingide ajastul jäi kultuur endiselt luksuseks. Samuti katkes kultuurirenessanss enneaegselt, koos Karl Suure surma järel alanud Frankide impeeriumi lagunemisega.
Siiski andis see keskaegsele Euroopale edasi arvestatava kultuuripagasi: kristlike ja antiikautorite teostel põhineva teadmiste ladestu, tekstide toimetamise oskused, hariduse väärtustamise ja humanistliku kultuuri alged.
Anglosaksi teoloog ja õpetlane Alcuin
Alcuin (u 730/740 – 804) oli pärit Northumberlandi aadliperekonnast. Hariduse omandas ta Yorkis, mis oli toona Inglismaa vaimseks keskuseks. 781. aastal kutsus Karl Suur ta oma õukonda. Temast sai valitseja olulisim nõuandja usu-, kiriku- ja haridusküsimustes ning Karli haridusprogrammi peamine elluviija. Alcuin oli ka Aacheni õukonnakooli juht, kelle õpilaste hulka kuulusid teiste seas ka Karl ise ja tema lapsed. Samuti oli nende seas enamik järgmise põlvkonna mõjukamaid õpetlasi. Alcuin avaldas hariduse ümberkorraldamisele olulist mõju. Ta mitte üksnes ei täiustanud usuõpetust, vaid lisas sellele ka ilmalikud teadused ehk nn vabad kunstid. Samuti mängis ta olulist rolli teoloogilistes ja riigivalitsemist puudutavates vaidlustes. Tänu Alcuinile ja tema mõttekaaslastele on säilinud hulk antiikkirjanduse pärandit. Alcuinilt on säilinud üle kolmesaja luuletuse ja samapalju kirju, mille adressaatideks olid Karl Suur ja tema pereliikmed, vaimulikud jt.
Katkend Alcuini kirjast Karl Suurele
Kunagi ei jää parimad tahtmised ega head püüded jumaliku tasuta, ent kes näeb suuremat vaeva Jumala tahte nimel, saab vastu suurema tasu Jumala riigis. Selle elu aeg jookseb ja pageb väledalt ega pöördu tagasi, aga Jumala väljendamatu hool on inimsoole ette näinud vaeva näha põgusalt ja kanda krooni igavesti. Seetõttu peab aeg meile kallis olema, et me ei kaotaks hooletuse tõttu seda igavest, mida võime saada hea elu viljelemisega. Me ei saa midagi niivõrd armastada maa peal, kuivõrd armastatakse õndsat rahu taevas. Kes seda siis saada ihkab, püüdku seda nüüd heade tegudega pälvida. Niisiis on taeva värav valla kõigile ühtmoodi, ent sisse lastakse vaid need, kes tõttavad ta poole minna rohkete headuse viljadega.
Keskaja kirjanduse antoloogia, I. Tallinn, 2013.Küsimused
- Milliseid kultuurilisi muutusi Karolingide renessanss kaasa tõi?
- Milline oli Karolingide renessansi mõju tänapäevale?
