Väga paljude organismide puhul on inimese seisukohalt oluline selle toidukõlblikkus. Selline arusaam on välja kujunenud aastatuhandete jooksul.
- Millised seened on söögiseened?
- Millised seened on mürgised?
- Kuidas on võimalik seeni üksteisest eristada?
Söögiseened
Söögiseened on seened, mida võib tarvitada söögiks.
Eestis leidub umbes 400 söödavat seent. Need jaotatakse söödavuse põhjal kategooriatesse. Väga head söögiseened on niisugused, mida võib kohe peale puhastamist pannile panna. Sellised seened on näiteks kukeseen, kuuseriisikas, porgandriisikas, suur sirmik, harilik kivipuravik, metsšampinjon, kurrel.
Söögiseened
Söögiseened on ka need, mida võib süüa, kuid peale kupatamist. Kupatamine tähendab, et puhastatud seeni keedetakse olenevalt liigist 10–30 minutit. Keetmise jooksul eralduvad mürgised ja mõrud ained seentest keeduvette. Kupatamise vett ei tohi mingil juhul toiduks tarvitada! Kupatatult on söödavad enamik riisikaid, kõik pilvikud. Seeneraamatutes on seente kirjelduse juures tavaliselt ka öeldud, mil kombel tuleb seeni söömiseks töödelda.
Oluline on teada, et mitmed söögiseened on söödavad ainult noorena, näiteks soomustindik. Vanana on nad mürgised! Soomustindikuid ega ka teisi linnas kasvavaid seeni ei tohi söögiks korjata, sest nad koguvad saastunud ümbrusest endasse organismile mürgiseid raskmetalle.
Seentes sisalduvad siiski ka ained, mis ei sobi kõikidele inimestele ühtemoodi ning võivad ebasobivuse puhul tekitada erinevaid kõhuhädasid, olemata aga otseselt mürgised. Selliseid seeni nimetatakse tinglikult söödavateks. Siia kuuluvad näiteks võitatik ja sooriisikas. Selliste seente puhul otsustab iga inimene ise, kas ta sööb neid või mitte.
Rahvatraditsioonis on säilinud komme, et seened sobivad kokku alkoholiga. Tegelikult see nii ei ole, sest mitmed neist, näiteks mõned tindikud, on alkoholiga koos lausa mürgised.
Parim aeg seeni otsima minna on kahtlemata sügisel. Kuid näiteks kogritsad, mürklid ja kurrelid hakkavad kasvama juba varakevadel. Suvel on küll seente jaoks veidike kuiv, kuid kõik sõltub aastast. Niiskemal suvel võivad muidu sügisel esinevad seened ilmuda juba suvehakul. Samuti võib seeni leida kuni külmade tulekuni, seega mõnel sobival aastal pea aasta ringi.
Kuidas seeni korjata?
1. reegel: korja seeni, mida sa kindlasti tunned.
2. reegel: eemalda seen lõigates või õrnalt keerates, seeneniidistikku kahjustamata.
3. reegel: korja üksnes noori seeni (vanad seened on pehmed või kuivanud väljanägemisega).
4. reegel: puhasta seened kohe metsakõdust, samblast ja okastest.
5. reegel: korja seened õhku läbi laskvasse anumasse, näiteks korvi.
6. reegel: ära kahjusta seeni korjates ümbritsevat loodust ega lõhu seeni, mis pole (inimesele) söödavad.
Huvitav
Millal ja kuhu seenele minna?
Seeni kasvab väga erinevates paikades. Kõige lihtsamini võib leida puudega sümbioosis olevaid seeni, sest siin saab lähtuda vastavast puuliigist. Tihti sisaldub puu nimi ka seene nimes: kaseriisikaid otsime kaskede lähedusest, kuuseriisikaid kuuskede, haavariisikaid haabade ümbrusest. Samade puude ümbrusest võib aga leida ka teisi seeni. Kuuskede ümbrusest punast kärbseseent, sapipuravikku ja paljusid pilvikuid. Mändide all kasvavad porgandriisikad, võitatikud, mitmed heiniku- ja vöödikuliigid. Tammede ümbrusest leiame rohelist kärbseseent, pilvikuid, tammeriisikaid. Kuid seened kasvavad ka niitudel (šampinjonid) või põõsaste all.
Mürkseened
Väga paljud seened on mürgised.
Mitmetes seentes ladestuvad elutegevuse jooksul mürgised ained, mis tihti on inimesele väga ohtlikud. Mürgiseid seeni on Eestis umbes 200. Mitmed neist on kergesti äratuntavad, kuid paljud sarnanevad söögiseentega. Seente korjamisel peab olema väga ettevaatlik.
Meie kõige mürgisemad seened kuuluvad kärbseseente hulka. Kuid kõige mürgisemad ei ole mitte punase kübaraga punased kärbseseened, vaid hoopis roheka värvusega roheline kärbseseen ning valge värvusega valge kärbseseen. Kärbseseened tunned ära iseloomuliku rõnga ning jala alusel oleva avara (lahtise) tupe järgi. Valge kärbseseen sarnaneb metsšampinjoniga.
Valge kärbseseen ja metsšampinjon
Tunnus | Valge kärbseseen | Metsšampinjon | ||
Rõngas | olemas, kuid kergesti kaduv | olemas | ||
Eoslehed | alati valged | noorel šampinjonil roosakad, vanematel pruunikad-punakad või isegi mustjad | ||
Tupp jalaalusel | olemas | puudub | ||
Roheline kärbseseen ja teised rohelised seened (näiteks pilvikud)
Tunnus | Roheline kärbseseen | Teised rohelised seened (pilvikud) |
Rõngas | olemas | puudub |
Tupp jalaalusel | olemas | puudub |
Sama mürgiseid seeni kui kärbseseened leiab teiste seentegi hulgast. Mürgised on mitmed vöödikud, punakas narmasnutt, mõned heinikuliigid, tavavahelik jm.
Mürkseened
On levinud arvamus, et ussitanud seen on ka söögiseen. Nii ei ole! Seenesääse vastsetele paljud seenemürgid ei mõju.
Seenemürgituse toime on erinevate liikide puhul erinev. Tavaliselt hakkab see juba paarkümmend minutit peale söömist, vahel mitu tundi hiljem. See on ohtlik. Algab iiveldus, kõhuvalu, oksendamine. Isegi kahtluse korral pöördu viivitamatult kiirabisse!
Mida teha seenemürgituse korral?
- Helista kohe 112.
- Anda juua leiget vett.
- Jälgida, et oksendav haige lamaks külili.
- Hoida arstide jaoks alles söödud seened ja oksendamisel eraldunud mass (see on vajalik seenemürgi kindlakstegemiseks).
Söögiks kõlbmatud võivad seened olla ka muudel põhjustel, mitte ainult mürgisuse tõttu. Näiteks võib neil olla ebameeldiv maitse. Sapipuravik on nii mõru, et seda ei paranda ka kupatamine. Samuti on olemas seened, millel ei ole toiteväärtust.
Õpime seeni tundma
Puutüvedel või kändudel kasvavad seened
Maapinnal kasvavad harja- või nuiakujulised seened
Maapinnal või maha langenud puudel kasvavad liuakujulised seened
Surnud puuokstel kasvavad ebakorrapärased, tihti sültjad viljakehaga seened
Maapinnal kasvavad muna- ja tähekujulised või käärulise kübaraga seened
Maapinnal kasvavad kübaraga seened
Oluline
- Seeni jaotatakse söögiseenteks, mürgisteks seenteks ja söögiks kõlbmatuteks seenteks.
- Korjata tohib ainult neid seeni, mida sa kindlasti tunned!
- Seenemürgituse korral pöördu kiiresti kiirabisse.
Küsimused
- Mille põhjal liigitatakse seeni söödavateks ja mittesöödavateks?
- Kuidas teha kindlaks, kas seen on söödav või mitte?
- Nimeta söögiseente ja mürkseente liike. Mille järgi sa nad ära tunned?
- Kuidas käituda seenemürgituse korral?
- Milliseid toite on võimalik seentest valmistada?
- Leia interneti abil viis sulle meeldivat söögiseent ning tee kindlaks, kuidas neid söögiks tarvitada. Kirjuta teadasaadu vihikusse.
