Keemia 8. klassile

2015. aastal valminud 8. klassi õpiku peamised ülesanded on äratada õpilastes huvi keemia vastu ja selgitada selle teadusharu põhimõisteid ja seaduspärasusi. Õpik vastab kehtivale õppekavale.
Õpikus käsitletavad teemad on seostatud nii omavahel kui teiste õppeainete, ühiskonna, tehnoloogia ja igapäevaeluga. Peatükid on koondatud kompaktseteks, mis muudab materjali omandamise kergemaks. Iga peatükk algab haarava sissejuhatusega ja lõppeb tähtsamate mõistetega.
Keemia rolli mõistmiseks ühiskonna arengus, tehnoloogias ja igapäevaelus tutvustatakse esimeses peatükis teadustöö põhimõtteid, karjäärivõimalusi keemikuna ning hiljutisi avastusi keemias. Järgmistes peatükkides keskendutakse põhjalikumalt keemia uurimisobjektidele – ainetele ja nendega toimuvatele muutustele. Seejuures korratakse üle 7. klassis õpitud aatomiehitus, keemilised elemendid ja perioodilisustabel. Aineosakeste ja keemiliste sidemetega tutvumine võimaldab luua seoseid ainete omadustega, nt sulamis- ja keemistemperatuur.
Seejärel õpitakse tundma igapäevaelus ja looduses tähtsat rolli mängivaid aineid. Vesinikule, hapnikule ja nende tähtsamatele ühenditele lisaks tegeletakse näiteks põlemisprotsessi, oksüdatsiooniastmete ja vee eriliste omadustega. Tähtsal kohal on ka sissejuhatus anorgaaniliste ainete põhiklassidesse. Samuti käsitletakse erinevaid indikaatoreid, neutralisatsioonireaktsiooni ning pH skaalat. Viimases peatükis käsitletakse metalle ja nende omadusi. Põhimõisteid ja seaduspärasusi selgitatakse lihtsate näidete, võrdluste ja illustratiivsete materjalide abil.
Peatükid sisaldavad probleem-, arutlus- ja lisaülesandeid, mis eeldavad tööd lisamaterjaliga ning arendavad nii iseseisva töö kui koostöö oskust. Teemade juures leiab huvitatu põhitekstist eristuvad huvitavate faktidega lisatekstid. Iga põhiteema lõpus on kordamistund, kus on lühikokkuvõte, tähtsamad joonised ja valemid ning kordamisküsimused ja -ülesanded.
E-õpik ühendab endas 2015. aasta 8. klassi keemia õpiku ja kahes osas ilmunud töövihiku. Aine lihtsamaks omandamiseks on e-õpikus senisest rohkem fotosid, illustratsioone ja animatsioone. Täiendatud ja parandatud materjal on esitatud eakohaselt ja huviäratavalt. E-õpikus on õppeteksti kõrval peale illustreeriva materjali veel küsimused ja automaatkontrolliga ülesanded, mis aitavad õpilasel loetut kinnistada ja tekstist arusaamist kontrollida. Iga peatüki juurde kuulub ülesannete kogu, millest õpetaja saab määrata nii individuaalselt kui ka kogu klassile ülesandeid koduseks tööks, tunnitööks või ka hindeliseks lahendamiseks. Kõikide ülesannete vastuseid saab õpetaja kontrollida ja hinnata. E-õpikut saavad oma materjaliga täiendada nii õpetajad kui ka õpilased. Õpetaja saab enda lisatu teha kättesaadavaks ka õpilastele.

1. Millega tegeleb keemia?

Номер
Параграф
1.1. Keemia areng
1.2. Kuidas tehakse teadustööd?
1.3. Lisalugemine. Hiljutised avastused ja leiutised keemias
1.4. Mida uurib keemia?
1.5. Ohutus keemialaboris
Для бесплатного ознакомления!
1.6. Aine omadused
1.7. Ainete muundumine ehk keemiline reaktsioon
1.8. Kordamine

2. Aatom

Номер
Параграф
2.1. Aatomimudel
2.2. Aatomi ehitus
2.3. Keemilised elemendid
2.4. Aatomi elektronkate
2.5. Perioodilisustabel
2.6. Kordamine

3. Ainete ehitus

Номер
Параграф
3.1. Aineosakeste liigid
3.2. Ioonilised ained
3.3. Liht- ja liitained
3.4. Keemilised sidemed
3.5. Molekulaarsed ja mitte­molekulaarsed ained
3.6. Kordamine

4. Vesinik ja hapnik

Номер
Параграф
4.1. Vesinik
4.2. Vesiniku saamine
4.3. Hapnik
4.4. Hapniku saamine
4.5. Põlemine
4.6. Oksüdeerumine ja oksüdatsiooni­aste
4.7. Oksiidide nimetused ja valemid
4.8. Oksiidid igapäevaelus
4.9. Ühinemis­reaktsioon
4.10. Kordamine

5. Vesi ja lahused

Номер
Параграф
5.1. Vee molekul ja vee omadused
5.2. Vee ja muude ainete vastas­toime
5.3. Vee tähtsus ja puhastamine
5.4. Lahuse massiprotsent
5.5. Pihused
5.6. Kordamine

6. Happed ja alused

Номер
Параграф
6.1. Happed
6.2. Alused
6.3. Lahuse pH ja indikaatorid
6.4. Neutralisatsiooni­reaktsioon
6.5. Soolad
6.6. Kordamine

7. Metallid

Номер
Параграф
7.1. Metallilised elemendid perioodilisus­tabelis
7.2. Metallide ehitus ja füüsikalised omadused
7.3. Metallid on redutseerijad. Metallide reageerimine hapnikuga
7.4. Metallide pingerida. Metallide reageerimine hapete lahustega
7.5. Korrosioon ja metalli kaitse
7.6. Mis on sulam? Raud ja rauasulamid
7.7. Vask, alumiinium ja nende sulamid
7.8. Teisi tuntud metalle ja sulameid
7.9. Kordamine

8. Lisad

Номер
Параграф
8.1. Laborivahendid
8.2. Ainete füüsikalisi omadusi
8.3. Tähtsamate hapete ja anioonide valemid ja nimetused
8.4. Tähtsamad keemilised elemendid
8.5. Mõisted
8.6. Sõnaseletused
8.7. Keemiliste elementide perioodilisustabel
8.8. Impressum